Soome mark on küll ajalugu, aga sellele vaatmata on põnev meenutada mõnda rahatähte. Näiteks 1986. aastal välja antud Soome suurima nominaaliga 1000-margase rahatähe esiküljel oli Soome valgustusaja mõtleja ja filosoofi Anders Chydeniuse pilt.

Chydenius elas aastatel 1729-1803, kui Soome alad kuulusid Rootsile (Rootsi aeg kestis Soomes aastatel 1250-1809). Chydeniuse elukohaks oli Kokkola Põhja-Soomes. Ta oli Põhjamaade klassikalise liberalismi suurkuju, demokraatia innukas pooldaja ja põhjamaise majandusteaduse rajaja. Ühtlasi oli ta suur sõna- ja arvamusvabaduse pooldaja. Tema üheks suurimaks saavutuseks oli maailma esimene ajakirjandusvabaduse seadus 1766. aastal.

Chydeniuse vaba turumajandust propageeriv majanduspoliitiline teos Rahva võit ilmus juba 1765. aastal, 10 aastat enne Adam Smithi samasisulist tähtteost Wealth of Nations (Rahvaste rikkus).

Chydenius võttis sõna inimeste võrdsete võimaluste eest, kritiseeris vaimulikke, aadlikke ja ametnikke ning tema radikaalsete vaadete tõttu keelati tal Rootsi riigipäeva, toonase parlamendi istungitel osalemine.

Chydenius väitles omale magistrikraadi Turu ülikoolist 1753. aastal.