Saksamaa valmistub sõjaks: meedia teatel on 17–45-aastastel meestel keelatud riigist ilma loata lahkuda.
Kui plaanite lahkuda kauemaks kui kolmeks kuuks (õppimiseks, tööks või pikaks reisiks), peate saama loa Bundeswehri karjäärikeskusest, vahendab Berliner Zeitung.
See nõue on alaline ja ei kehti enam üksnes kaitseolukorra ajal. Muudatus jõustus tänavuse 2026. aasta algusest peaaegu märkamatult osana sõjaväeteenistuse moderniseerimise seadusest.
Riigi kaitseministeerium selgitab seda nõudena reservväelaste täpseks arvestamiseks „tõsise ohu korral”.
Aasta alguses jõustus sõjaväeteenistuse moderniseerimise seadus, mis tähistas pöördepunkti Saksamaa kaitsepoliitikas. Taaskehtestatakse sõjaväekohustus ja noortele meestele kehtestatakse kohustuslik tervisekontroll. Sellest hoolimata jääb kehtima vabatahtlikkuse põhimõte – kedagi ei sunnita relvajõududes teenima, vahendab Frankfurter Rundschau.
Saksamaa valitsuse eesmärk on suurendada Bundeswehri (Saksamaa relvajõudude) suurust praegusest 184 000 sõdurist 255 000–270 000 sõdurini aastaks 2035. Seetõttu on kõik 2008. aastal või hiljem sündinud noored mehed ja naised alates sellest aastast saanud küsimustiku. Muuhulgas küsitakse selles nende valmisoleku kohta ajateenistust läbida. Küsimustikule vastamine on meestele kohustuslik, naistele aga vabatahtlik. Põhjus: Saksamaa põhiseadus sätestab ajateenistuse ainult meestele.
Juba on jõustunud oluline muudatus – ja ilma et keegi oleks seda märganud. Selle sõjaväeteenistuse seaduse (WPflG) muudatuse tagajärjed on tohutud paljude vanuserühmade meestele.
Täpsemalt puudutab see sõjaväeteenistuse seaduse paragrahvi 3. See paragrahv reguleerib kohustusliku sõjaväeteenistuse sisu ja kestust Saksamaal. Paragrahv 1 sätestab: „Kohustuslik sõjaväeteenistus täidetakse sõjaväeteenistuse või […] tsiviilteenistusega.” See regulatsioon on kehtinud umbes 70 aastat ja kehtib kõigile ajateenistusealistele meestele vanuses 18–45 aastat. Paragrahv 2 on palju vähemtuntud:
„Meessoost isikud peavad pärast 17-aastaseks saamist saama Saksamaa relvajõudude vastutavalt karjäärikeskuselt loa, kui nad kavatsevad Saksamaa Liitvabariigist lahkuda kauemaks kui kolmeks kuuks […]. Sama kehtib ka juhul, kui nad kavatsevad viibida väljaspool Saksamaa Liitvabariiki kauem kui heakskiidetud aeg või pikendada väljaspool Saksamaa Liitvabariiki viibimist, mis ei vaja luba, kauemaks kui kolm kuud.”
See ulatuslik enesemääramisõiguse piirang kehtis enne 1. jaanuari 2026 vaid kahel äärmuslikul juhul. Sõjaväeteenistuse seaduse (WPflG) paragrahv 2 sätestas lihtsalt, et paragrahvi 3 kohaldatakse „pinge- või kaitseolukorra korral”. Põhiseaduse kohaselt viitab pingeseisund olukorrale, kus Saksamaa Liitvabariigile on suurenenud väline oht, mille on kindlaks määranud Bundestag või NATO – st olukord, kus teise riigi rünnak on väga tõenäoline. Kaitseseisund on seevastu olukord, mille Bundestag – Bundesrati nõusolekul – on kindlaks määranud, et föderaalterritooriumi rünnatakse relvajõududega. Mõlemad juhtumid viitavad seega absoluutselt erandlikele olukordadele.
Kuid ajateenistuse seaduse 1. jaanuari 2026. aasta seisuga muudeti paragrahvi 2. Nüüd on lisaks sätestatud: „Väljaspool pingelist või kaitseolukorda kohaldatakse paragrahve 3 […].” See tähendab lihtsalt seda, et paragrahvi 3 sätted kehtivad nüüd üldiselt alati.
See tähendab, et kõik üle 17-aastased ja alla 45-aastased mehed, kes soovivad Saksamaalt lahkuda kauemaks kui kolmeks kuuks, peavad saama Saksamaa relvajõududelt loa. Pole vahet, kas plaanite semestrit välismaal, tööd välismaal või seljakotireisi ümber maailma: eelnevalt on kohustuslik külastada Saksamaa relvajõudude karjäärikeskust.
Kuidas seda täpselt praktikas rakendatakse, on ebaselge, eriti kuna enamik alla 45-aastaseid mehi ei ole sellest regulatsioonist tõenäoliselt teadlikud. Seetõttu küsiti kaitseministeeriumilt, kuidas seda uut ajateenistuse eeskirja praktikas rakendatakse.
Ministeeriumi pressiesindaja kinnitas, et „sõjaväeteenistuse seaduse (WPflG) paragrahvi 3 lõikes 2 sätestatud loanõue kehtib põhimõtteliselt ka väljaspool pinge- ja kaitseseisundit”. „Selle määruse taust ja juhtpõhimõte on tagada usaldusväärne ja informatiivne sõjaväeregister hädaolukordadeks. […] Hädaolukorras peame teadma, kes võib viibida välismaal pikemat aega,” märkis pressiesindaja.
Ka kaitseministeerium on tunnistanud, et selle määruse tagajärjed on „sügavad”. Seetõttu kavatseb ta „praegu välja töötada täpsemaid eeskirju loanõude erandite tegemiseks”, et vältida ka „tarbetut bürokraatiat”. Ministeeriumi pressiesindaja palub aga „mõistmist, et me ei saa ette näha käimasolevat läbivaatamis- ja arendusprotsessi. Seetõttu pole integreeritava protsessi lõplik ülevaade veel võimalik”.
Ministeerium kinnitab ka, et „vastavad load [väljumiseks] tuleb üldiselt saada”. Küsimus, millised tagajärjed võivad tekkida, kui sellist luba enne lahkumist ei taotleta, jäi aga vastuseta.
Miljonite meeste puhul on ajateenistuse seaduse muudetud paragrahvide 2 ja 3 konkreetsete tagajärgede osas endiselt märkimisväärne ebakindlus.
