USA president Donald Trump ähvardas lõpetada Ukrainale relvade tarnimise, et avaldada Euroopa liitlastele survet liituda Hormuzi väina taasavamiseks loodud „tahte koalitsiooniga”, väidavad aruteludest teavitatud isikud. Iraan sulges väina sisuliselt pärast seda, kui USA ja Iisrael ründasid veebruari lõpus Iraani, lämmatades marsruudi, mida tavaliselt läbib viiendik maailma naftast.
USA president nõudis eelmisel kuul NATO merevägedelt abi kitsa veetee taasavamisel, kuid Euroopa pealinnad lükkasid selle tagasi, öeldes, et see on konflikti ajal võimatu, kusjuures mitmed juhtisid tähelepanu ka sellele, et see „pole meie sõda”, vahendab Financial Times.
Kolm aruteludega kursis olevat ametnikku ütlesid, et Trump vastas ähvardades peatada tarned Purlile, mis on NATO relvahanke algatus Ukrainale, mida rahastavad Euroopa riigid.
Selle tulemusel ja NATO peasekretäri Mark Rutte õhutusel tegi rühm riike, kuhu kuulusid peamised alliansi liikmed Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik, 19. märtsil kiiruga kokkulepitud avalduse, milles öeldi: „Me väljendame oma valmisolekut panustada vajalikesse jõupingutustesse, et tagada ohutu läbipääs [Hormuzi] väinast.”
Üks aruteludest teavitatud ametnikest ütles: „Just Rutte nõudis ühisavaldust, kuna Trump oli ähvardanud Purlist ja üldiselt Ukrainast lahkuda. Seejärel pandi avaldus kiiresti kokku ja teised riigid ühinesid hiljem, kuna polnud piisavalt aega, et kõiki kohe registreeruma kutsuda.”
Kahe ametniku sõnul tegi Rutte avalduse avaldamisele eelnenud kahe päeva jooksul mitu kõnet Trumpi ja USA välisministri Marco Rubioga.
Teise ametniku sõnul selgitas Rutte Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigiga peetud telefonikõnes, et Trump oli „üsna hüsteeriline” eurooplaste keeldumise pärast Hormuzi väina kaitsmisel abiks olla.
Briti ametnikud rõhutasid, et Ühendkuningriik ja USA arutasid enne 19. märtsi väina kindlustamise sõjalisi võimalusi, kuid ei eitanud, et Washington ähvardas Ukraina toetuse lõpetada, kui NATO riigid ei astu samme.
Valge Maja pressisekretäri asetäitja Anna Kelly ütles: „President Trump on selgelt väljendanud oma pettumust NATO ja teiste liitlaste suhtes ning nagu president rõhutas: „Ameerika Ühendriigid mäletavad seda”.”
Trump on korduvalt väljendanud oma pettumust Euroopa liitlaste suhtes, kes ei tee rohkem USA sõja toetamiseks Iraani vastu, esitades samal ajal Ukraina konflikti kui Euroopa probleemi.
„Meie oleme kohal, et kaitsta NATO-t, et kaitsta neid Venemaa eest. Aga nemad ei ole kohal, et kaitsta meid. See on naeruväärne,” ütles ta eelmisel nädalal kabinetiistungil.
Trump ütles Reutersile, et kavatseb kolmapäeva õhtul Ameerika avalikkusele peetavas pöördumises öelda, et kaalub „absoluutselt” NATO-st lahkumist.
NATO ametnik ütles, et allianss ei kommenteeri Rutte kõnede sisu teiste juhtidega ning juhtis Financial Timesi tähelepanu tema 19. märtsil tehtud avalikule avaldusele.
Vastuseks küsimusele Trumpi ärrituse kohta NATO liitlaste vastu Hormuzi väina pärast ütles Rutte: „Olen kindel, et liitlased teevad nagu alati kõik meie ühiste huvide toetuseks.”
Alates 19. märtsist on ühisavaldusele alla kirjutanud rohkem riike.
Suurbritannia peaminister Sir Keir Starmer ütles kolmapäeval, et korraldab sel nädalal 35 allakirjutanu vahel läbirääkimised koalitsiooni moodustamiseks Hormuzi väina taasavamiseks „pärast lahingutegevuse lõppu”.
USA ja Iisraeli operatsioonid Iraani vastu on intensiivistanud ülemaailmset konkurentsi Patrioti õhutõrjesüsteemide Pac-3 tõrjerakettide pärast, mida Pärsia lahe riigid kasutavad Iraani rünnakute vastu kaitsmiseks. Need tõrjeraketid on ka Ukraina kaitse oluline osa Venemaa rakettide vastu.
Rubio ütles reedel, et USA sõjalisi varusid Ukrainale Purli mehhanismi kaudu ei ole Lähis-Ida sõda mõjutanud. „Midagi pole veel ümber suunatud,” lisas ta.
Kuid Rubio ei välistanud, et USA võib tulevikus püüda Ukrainale eraldatud relvi ümber suunata, et täiendada Iraani-vastases sõjas kulutatud Ameerika varusid.
„Kui meil on vaja midagi Ameerika jaoks ja see on Ameerika oma, siis hoiame seda kõigepealt Ameerika jaoks,” ütles ta.
