Valge Maja kaalub plaani karistada mõningaid NATO liikmeid, keda president Trump peab Iraani sõja ajal USA-le ja Iisraelile kahjulikuks, teatasid valitsusametnikud.
Ettepanek hõlmaks USA vägede väljaviimist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikidest, mida peetakse Iraani sõjategevusele kahjulikuks, ja paigutamist riikidesse, mis toetasid seda rohkem. Ettepanek jääb kaugele maha president Trumpi hiljutistest ähvardustest USA täielikult alliansist välja viia, mida ta seaduse järgi ilma parlamendi Kongressi abita teha ei saa, vahendab Wall Street Journal.
Plaan, mis on viimastel nädalatel ringlenud ja pälvinud toetust administratsiooni kõrgemate ametnike seas, on alles väljatöötamise alguses ja üks mitmest, mida Valge Maja NATO karistamiseks arutab. See rõhutab kasvavat lõhet Trumpi administratsiooni ja Euroopa liitlaste vahel pärast presidendi otsust alustada sõda Iraaniga.
NATO peasekretär Mark Rutte sõitis eile kolmapäeval Washingtoni, et kohtuda Trumpiga. Rutte on püüdnud Trumpiga sidemeid süvendada vaatamata pingetele Atlandi-üleses alliansis ja oli üks neist, kes veenis teda Gröönimaad mitte üle võtma.
„On üsna kurb, et NATO on viimase kuue nädala jooksul Ameerika rahvale selja pööranud, samal ajal kui Ameerika rahvas on nende kaitset rahastanud,” ütles Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt kolmapäeval. Ta ütles, et Trump plaanib Ruttega pidada väga „avameelse vestluse”.
USA-l on Euroopas umbes 84 000 sõdurit, kuigi täpne arv varieerub sõjaväeõppuste ja rotatsiooniliste lähetuste lõikes. USA baasid Euroopas on ülemaailmsete USA sõjaliste operatsioonide kriitilise tähtsusega keskus ning pakuvad investeeringute kaudu vastuvõtvale riigile majanduslikku hüve. Ida-Euroopa baasid toimivad ka heidutusena Venemaa vastu.
Kommentaarile vastuseks viitas välisminister Marco Rubio hiljutistele avaldustele, milles ta kritiseeris NATO riike suutmatuse eest USA-le Iraani sõjas rohkem abiks olla.
Ei olnud võimalik kindlaks teha, millised riigid sõdureid kaotaksid, kuid mitmed alliansi liikmed on Trumpile pärast ametisse naasmist pahameelt valmistanud ja hiljuti ka tema viha pälvinud, olles vastu sõjale Iraanis.
Hispaania – ainus NATO riik, mis pole veel teatanud, et kavatseb kulutada 5% oma SKP-st kaitsele – blokeeris Iraani operatsioonis osalenud USA lennukitel oma õhuruumi kasutamise. Valitsusametnikud on pettunud ka Saksamaa suhtes pärast seda, kui tippametnikud kritiseerisid sõda, kuigi Saksamaa on USA sõjaväe üks suurimaid ja olulisemaid keskusi Lähis-Ida operatsioonide toetamiseks.
Itaalia blokeeris samuti lühiajaliselt USA õhuväebaasi kasutamise Sitsiilias ning Prantsuse valitsus nõustus lubama USA-l kasutada baasi Lõuna-Prantsusmaal ainult pärast seda, kui see garanteeris, et seal maanduvad Iraani rünnakutes mitteosalevad lennukid.
Lisaks sõdurite ümberpaigutamisele võib plaan hõlmata ka USA baasi sulgemist vähemalt ühes Euroopa riigis, võimalik, et Hispaanias või Saksamaal, ütlesid kaks valitsusametnikku.
Ametnike sõnul võiksid riigid, mis sellest kasu saavad, kuna neid peetakse toetavateks, olla Poola, Rumeenia, Leedu ja Kreeka. Ida-Euroopa riikidel on alliansi ühed kõrgeimad kaitsekulutuste määrad ja nad olid ühed esimestest, kes andsid märku, et toetavad rahvusvahelist koalitsiooni Hormuzi väina jälgimiseks. Pärast sõja puhkemist kiitis Rumeenia kiiresti heaks USA taotlused lubada USA õhuväel oma baase kasutada.
See plaan võib viia suurema hulga USA sõdurite paigutamiseni Venemaa piirile lähemale, mis tõenäoliselt ärritab Moskvat.
Trump ütles esmaspäeval, et ta on NATO-s „väga pettunud” ja et nende soovimatus toetada USA-d Iraani sõjas jätab „NATO-le jälje, mis ei kao kunagi”. Ta on allianssi sageli kritiseerinud ja viimastel nädalatel oma nõunikega arutanud täielikku lahkumist alliansist.
Eelmisel kuul postitas ta oma Truth Social platvormil, et liikmesriigid pole Iraani sõjas millegagi abistanud, ja lisas: „USA EI VAJA NATO-lt MIDAGI”.
Euroopa kõrgemad ametnikud vaidlesid vastu, et nendega ei konsulteeritud sõja osas kunagi eelnevalt, mis raskendas sõjalise reageerimise koordineerimist konflikti esimestel päevadel. Kaks NATO kaitseministrit, Eesti ja Itaalia omad jäid Dubais hätta, kui USA alustas sõda, kuna Araabia Ühendemiraadid sulgesid oma kaubandusliku õhuruumi.
Iraani sõda on viimane diplomaatiliste kriiside reas, millega allianss on Trumpi ametisse astumisest saadik silmitsi seisnud. Trump vihastas liitlasi Euroopale kehtestatud järskude tollitariifide ja oma suhete pärast Venemaa presidendi Vladimir Putiniga seoses rahu vahendamisega Ukrainas. Trump vallandas ka erakorralise diplomaatilise kriisi NATO liitlase Taaniga oma püüdluste tõttu annekteerida Taani kuningriigile kuuluv Arktika saar Gröönimaa.
Oma esimesel ametiajal 2020. aastal käskis Trump Saksamaalt välja viia umbes 12 000 sõdurit, kuid president Joe Biden tühistas otsuse pärast ametisse astumist 2021. aastal.
