Ma ei saa neid kasutada, neid pole siin. Võib-olla peaks Norra nende kordategemisega veidi rohkem pingutama, et me saaksime neid praegu siin kasutada, ütleb Ukraina allikas, kellega rääkis Norra ringhääling NRK.

Kõnealune isik on ühe lääneriigi nõunik ja töötab koos Ukraina õhujõududega.

Allika sõnul vajab Ukraina neid Norra lennukeid praegu, sest Ukraina on sõja pöördepunktis. Seetõttu on ta valmis andma NRK-le intervjuu, et proovida protsessi mõjutada.

Need kuus lennukit oleksid sel talvel elusid päästnud ja taristut paremini kaitsnud. Oleksime suutnud rohkem Venemaa rakette ja droone alla tulistada, ütleb allikas NRK-le.

Peaminister Jonas Gahr Støre teatas 2023. aasta augustis Ukraina visiidi ajal Kiievis, et Norra annetab hävitajaid F-16.

NRK teada pole aga ükski lennuk Venemaa vastu sõtta jõudnud.

Seda kinnitab NRK-le kaitseminister Tore Sandvik – pärast NRK teabega tutvumist.

NRK-l on mitmest allikast pärit teave Norra annetatavate F-16 lennukite staatuse kohta. Allikad soovivad jääda anonüümseks.

Kuuest F-16-st, mille Norra on lubanud Ukrainale annetada, pole ühtegi veel Ukrainas teenistusse võetud:

Kahte kuuest on varem kasutatud Ukraina pilootide koolitamiseks Taanis, kuid nüüd asuvad nad Belgias töökojas. Väidetavalt on nad seal olnud üle aasta.

Neli ülejäänud lennukit F-16 ei suutnud Norrast saatmise ajal ise lennata. Need saadeti Bodøst transpordilennukiga osadena kastides ära 2025. aasta aprillis. Need asuvad samas töökojas Belgias asuvas ettevõttes Sabena.

NRK on teadlik, et Belgias asuvas Sabena töökojas on lennukite F-16 hooldamise ja ettevalmistamisega märkimisväärsed probleemid. See on väidetavalt peamine seletus asjaolule, et Norra lennukid F-16 pole veel Ukrainas.

NRK andmetel on Bodøst tarnitud nelja lennuki kulumus suur. Nende ettevalmistamine võtab umbes aasta aega – kui Sabena alustaks ettevalmistustöödega kohe.

Neljal Belgiasse Sabenasse kastides tarnitud lennukil puudub igaühel umbes 100 osa. Seega võtab nende kokkupanek kaua aega, ütles Ukraina õhujõudude nõunik NRK-le.

See on olukord enam kui 2,5 aastat pärast seda, kui Støre teatas annetusest Kiievi visiidi ajal.

Mitmed Norra valitsuse ja Norra relvajõudude esindajad on teinud avaldusi, mis jätavad mulje, nagu oleksid Norra hävitajad F-16 Ukrainas.

Viimati, 27. märtsil sel 2026. aastal relvajõudude pikaajalise plaani esitlemisel ütles kaitseväe juhataja Eirik Kristoffersen järgmist:

„Meie (lääneriikide koalitsiooni, toimetaja märkus) Ukrainale annetatud hävitajad F-16 on praegu Ukraina õhukaitse oluline osa.”

Mitmed kaitseministrid on samuti rääkinud lennukitest nii, nagu oleksid need Ukrainasse kohale toimetatud.

Juba 2025. aasta jaanuaris jättis kaitseminister Bjørn Arild Gram mulje, et Norra on F-16 kohale toimetanud.

Esimene F-16 on kohale toimetatud ja see kulgeb plaanipäraselt, ütles kaitseminister Bjørn Arild Gram pressikonverentsil.

Hiljem samal kevadel (2025. aasta mais) ütles tema järeltulija Tore Sandvik, et mõned lennukid on juba kohale toimetatud. Ja ülejäänud lennukid plaanitakse kohale toimetada 2025. aasta jooksul.

Norra hävitajate F-16 annetamine kulgeb plaanipäraselt, kuid Ukraina operatiivse julgeoleku huvides ja pärast Ukrainaga peetud dialoogi ei taha me avaldada, kui palju Norra lennukeid on annetatud, ütles Sandvik toona NRK-le.

NRK on teadlik, et paljud Taani ja Hollandi annetatud lennukid F-16 on juba Ukrainas.

F-16 on sel talvel olnud Ukraina õhujõudude väga oluline osa. Nad on aidanud kaitsta elektri- ja küttetaristut Venemaalt saadetud droonide ja rakettide rünnakute eest.

Ukraina õhujõud on isegi YouTube’i postitanud videoid, milles kirjeldatakse, kui olulised need lennukid riigi kaitsmiseks on.

Pealtnägijatel on õnnestunud kaameraga jäädvustada ka seda, kuidas lennukid oma kahuritega droone alla tulistada saavad.

Ukraina õhujõududega seotud allikas, kellega NRK rääkis leiab, et Norra hävitajad võivad seetõttu praegu väga olulised olla.

Oleks fantastiline, kui saaksime need praegu lahingusse saata, nii Ukraina kui ka Euroopa kaitsmise huvides, ütleb allikas.

Seoses asjaoluga, et Norra hävitajad pole veel kohal, ütleb allikas:

„Ma ei taha süüdlasi otsida, märgin lihtsalt, et neli Norra hävitajat saabusid kastides ja annetatud lennukid pole veel kohal ning me vajame neid praegu.”

Norra parlamendi välis- ja kaitsekomisjoni juht, konservatiiv Peter Frølich reageerib teravalt tõsiasjale, et lennukid pole veel kohal.

See näeb välja nagu skandaal. Ma olen tegelikult maruvihane. Enamik Norra elanikke on uskunud, et Norra lennukid on õhus ja kaitsevad Ukrainat. Me teame, et nad vajavad iga lennukit ja et nad lendavad oma väheste lennukitega absoluutse piiri peal, ütles Frølich NRK-le.

Frølich on pettunud, et Norra suurim annetus pole kohale jõudnud.

Asi on eriti tõsine, kui see on tingitud Tööpartei valitsuse järelevalve meetmete puudumisest. Kas nad pole kursis, et Norra suurim sõjaline annetus on Ukrainas ka tegelikult kasulik? Ma ootan, et nad annaksid vastuse selle kohta, ütleb komisjoni esimees.

Ta ise ütleb, et on kuulnud, et kõik ei olnud nii, nagu oleks pidanud.

Jah, ma olen selle kohta mitmelt poolt hoiatusi saanud. Kahjuks pole see üllatav. Ma olen mitu korda hoiatanud, et tempo ei ole piisavalt kiire, ütleb Peter Frølich.

NRK on palunud kaitseministeeriumil ja kaitseminister Tore Sandvikul seda teemat kommenteerida.

Kaitseminister kinnitab, et lennukid on endiselt Belgias töökojas.

Lennukeid valmistatakse praegu ette SABENA-s Belgias. Just Ukraina määrab doonorriikidega konsulteerides SABENA prioriteedid, sealhulgas uute lennukite ettevalmistamise ja Ukrainas juba kasutusel olevate lennukite hoolduse, ütleb Tore Sandvik ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna e-posti kaudu NRK-le.

Ta väidab, et lennukite omandiõigus läks Norralt Ukrainale üle 2024. ja 2025. aastal.

Samal ajal möönab ta, et parimad lennukid F-16, mis Norral olid F-16 kasutamise lõpetamise ajal, anti Rumeeniale – mitte Ukrainale.

Seejärel lepiti kokku, et 32 ​​parimas seisukorras olevat lennukit, samuti töökoja seadmed ja varuosad müüakse Rumeeniale, et toetada liitlasriiki NATO tugevdamisel Lõuna-Euroopas, ütleb Sandvik.

Kaitseminister ütleb, et nad otsustasid mõned lennukid Ukrainale annetada – kuigi need polnud heas seisukorras.

Oli hästi teada, et lennukid vajavad põhjalikku ettevalmistust. See on vastupidine Taanile ja Hollandile, kes käitasid F-16 süsteemi veel 2023. aastal ja said lennukid otse operatiivteenistusest üle anda. Valitsus otsustas lennukid ikkagi annetada, kuna seda peeti paremaks kui lennukite annetamata jätmist, ütleb Sandvik.