Euroopa valmistub energiavarustuse ja hinnakriisiks, mis on tingitud USA ja Iisraeli sõjast Iraani vastu. Hormuzi väina sulgemine, mida läbib 20% ülemaailmsest nafta- ja gaasikaubandusest, ning rünnakud Pärsia lahe riikide energiainfrastruktuurile, mis tarnivad mandrile veeldatud maagaasi, destabiliseerivad turge. Ja seda on juba tunda Euroopa tarbijate rahakottides. Euroopa Komisjon, kartes sõja venimist, kaalub erakorraliste meetmete rakendamist, nagu need, mida ta rakendas neli aastat tagasi vastuseks Venemaa ulatuslikule sõjale Ukraina vastu, mis sundis Euroopat loobuma odavast Vene gaasist.
Silmitsi suure ebakindluse ja uute pragudega Euroopa energiajulgeolekus, mis on endiselt sõltuv fossiilkütustest, keskendub EL taas rohelisele tegevuskavale ja taastuvenergiale, mille ta oli parempoolsete surve all kõrvale jätnud, väitega, et see takistab konkurentsivõimet. Ja mõned riigid, tuues ettekäändeks varustusprobleemid, elavdavad taas arutelu süsivesinike ostmise üle Kremlist. Samal ajal valmistab Brüssel ette mitmeid meetmeid ja kaalub lühiajalisi lahendusi, näiteks algatusi kliimaseadmete temperatuuri kontrollimiseks, kaugtöö edendamiseks või isegi kütuse normeerimise ja lennupiirangute kehtestamiseks; ning isegi keskmise ulatusega ja pikaajalisi lahendusi, näiteks hinnalagi, nagu see tehti gaasiga 2022. aastal, või ühishangete taaskäivitamine, väidavad EL-i allikad väljaandele El Pais.
Itaalias on Air BP Italia (Briti naftakompanii BP tütarettevõte) hoiatanud nelja lennujaama – Bologna, Treviso, Veneetsia ja Milano-Linate –, et neil võivad tekkida lennukikütuse piirangud peamise tarnija puuduse tõttu. Ettevõte on teavitanud nendesse lennujaamadesse lendavaid lennufirmasid, et seab esikohale meditsiinilised ja riiklikud lennud, samuti üle kolme tunni kestvad lennud, teatas uudisteagentuur Ansa.
Lisaks on teised riigid juba kehtestanud erakorralised meetmed, näiteks Sloveenia, mis on valitsuse teatel bensiinijaamades valitseva puuduse tõttu kütuseostu piiranud. Võimud on kehtestanud erasõidukitele 50 liitri päevase piirangu ja ettevõtetele ja põllumajandustootjatele 200 liitri päevase piirangu, nagu Sloveenia peaminister Robert Golob kümme päeva tagasi teatas. Valitsus väidab, et meetme eesmärk on takistada kütuse varumist ja piiriülest tankimist.
Euroopa Komisjon väidab, et praegu ei ole varustuskindlusele ohtu, erinevalt sellest, mis juhtus siis, kui Euroopa püüdis vähendada oma sõltuvust Vene gaasist. Turud kannatavad aga (ja see võib veelgi süveneda) Brenti toornafta hinnatõusu mõju all, mis on Euroopas toonud kaasa gaasi hinna umbes 70% ja nafta hinna 60% tõusu. Alates sõja algusest 28. veebruaril on EL-i fossiilkütuste impordiarve suurenenud 14 miljardi euro võrra, vastavalt komisjoni hinnangutele.
Brüssel viimistleb rea meetmeid võimaliku kriisi lahendamiseks, mille liikmesriikide juhid kiitsid heaks viimasel Euroopa Ülemkogu kohtumisel märtsi keskel. Need algatused tuginevad erakorralistel meetmetel, mis rakendati pärast Venemaa ulatuslikku sissetungi Ukrainasse, mis põhjustas Euroopa allikate sõnul Euroopale suure energiašoki.
Venemaa gaasitarnete katkemine 2022. aastal, mida Kreml kasutas mõjutusvahendina, ajendas EL-i oma tarneallikaid mitmekesistama ja uusi turge otsima. Brüssel kehtestas ka teisi eeskirju, näiteks need, mis kohustavad iga liikmesriigi minimaalselt 80% gaasivarusid ladustama ning piiravad avalike hoonete kütte- ja kliimaseadmete temperatuure. See sillutas teed ka energia normeerimisele, mis seab prioriteediks teatud tööstusharud ja haavatavad sektorid – meetmed, mida saaks rakendada juba praegu.
Selles kontekstis on olukord aga teistsugune, sest EL-il on rohkem tarnijaid, kuid energiajulgeolek on endiselt haavatav. „Meie fossiilkütuste sõltuvus Pärsia lahe riikidest on väiksem kui meie sõltuvus Venemaast, kuid on olemas vahendid, mis olid loodud selleks ajaks ja mida saab kasutada ka praegu, näiteks temperatuuripiirangud, mida tõenäoliselt rakendatakse,” märgib sotsialistist eurosaadik Nicolás González Casares.
Läinud teisipäeval kohtusid Brüsselis 27 EL-i liikmesriigi energeetikaministrid, et seda küsimust arutada. Varem esitas Euroopa Komisjoni volinik Dan Jorgensen neile rea lühiajalisi algatusi kütuse säästmise edendamiseks ja tarbimise piiramiseks. Euroopa ametnik tugineb Rahvusvahelise Energiaagentuuri soovitustele: kiirusepiirangute vähendamine vähemalt 10 kilomeetri tunnis, ühistranspordi stimuleerimine, kaugtöö edendamine ning kiir- ja öiste rongide kasutamise soodustamine lendude asemel.
Siiski on USA presidendi Donald Trumpi ja Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu algatatud sõjaga seotud ebakindlus tohutu. „Isegi kui homme saabub rahu, ei naase me lähitulevikus normaalsusesse,” hoiatas Jorgensen.
Brüsselis käib arutelu taas energia ja erakorraliste meetmete teemal, sarnaselt kriisile, mille vallandas Venemaa sõda Ukraina vastu. González Casares juhib tähelepanu sellele, et konflikt pakkus väärtuslikke õppetunde, mida saab praegu rakendada. „On selge, et me ei leia fossiilkütuseid ja need, kes meile fossiilkütuseid müüvad, ei käitu nagu head sõbrad,” ütleb Euroopa Parlamendi liige, kes märgib, et gaasist kõige enam sõltuvad riigid on tõusvate elektrihindade tõttu rohkem mõjutatud.
Brüsseli ühe juhtiva majandusmõttekoja Bruegeli Instituudi eelmisel nädalal avaldatud uuring tuletab meile meelde, et riike, kes tarbivad vähem gaasi ja toodavad oma elektrit peamiselt taastuvatest energiaallikatest, tuumaenergiast või muudest tootmis- ja salvestusvõimalustest, mõjutab tõusvate gaasi- ja elektrihindade vaheline seos vähem. Uuringus tuuakse näiteks Hispaania, kus tuule- ja päikeseenergia osakaal on kiiresti kasvanud.
Kuid Iraani sõja ja Hormuzi väina sulgemise löök ei mõjuta ainult energiat ja energiaturge kogu maailmas. Juba praegu tuntakse tõsist muret selle mõju pärast väetisevarudele, mis võib mõjutada saaki ja viia ülemaailmse toidukriisini. Eksperdid ütlevad, et see võib mõjutada ka ravimite tarnimist.
