Venemaa peatab ammooniumnitraadi ekspordi kuuks ajaks, et tagada kevadiseks külvihooajaks kodumaised väetisevarud, teatas riigi põllumajandusministeerium.
Ammooniumnitraat on Euroopas kõige olulisem lämmastikväetis.
Venemaa ajutine ekspordikeeld tõstab lämmastikväetiste niigi kõrgeid hindu, hindab Soome Loodusvarade Instituudi analüütik Olli Niskanen Iltalehtile.
Euroopas on põllumeestel 2026. aasta hooajaks veel märkimisväärne osa väetisi ostmata, mistõttu on mõned põllumehed sunnitud ostma väga kõrgete hindadega, sõnab ta.
Venemaa toodab umbes veerandi maailma ammooniumnitraadist ning otsus langetati ajal, mil väetiseturgu koormavad ammoniaagi kättesaadavus ja Hormuzi väina kriis.
Keeld ei paista kehtivat ammoniaagi kohta, mis on Soome jaoks oluline imporditoode ja Soomes toodetavate lämmastikväetiste tooraine.
Venemaa osakaal Soome imporditavast ammoniaagist on viimastel aastatel olnud umbes 20–40 protsenti. Aastatel 2018–2021 oli see umbes 70–85 protsenti.
Kui keeld kehtiks ammoniaagile, oleks sellel otsene mõju ka Soomele, ütleb Niskanen.
Ammoniaak on ülemaailmselt kaubeldav tööstuskemikaal, seega saab seda osta ka mujalt. See aga suurendab kulusid.
Ammoniaaki on Venemaalt odavalt rongiga imporditud. Kui seda tuleb kaugemalt laevaga importida, on see selgelt kallim ja suurendab survet kuludele, ütleb Niskanen.
Kuigi Venemaa hiljutine ekspordipiirang kehtib ammooniumnitraadile, mitte ammoniaagile, võivad selle mõjud siiski turu kaudu Soomes kajastuda.
Väetiste hinnad on Hormuzi väina olukorra tõttu juba järsult tõusnud. Selline otsus tõstab hindu Euroopas veelgi ja kuna turud on integreeritud, on see paratamatult näha ka Soomes, räägib ta.
Hormuzi väina kriisi mõjud on eriti nähtavad ülemaailmses kaubanduses. Märkimisväärne osa ammoniaagist läbib väina ja häired sunnivad suuremaid importivaid riike ostma väetisi mujalt, mis tõstab hindu laialdaselt.
Hormuzi väina kaudu jõuab Euroopasse suhteliselt vähe väetist, kuid mõju avaldub kaudselt maagaasi hinna ja ülemaailmse nõudluse kaudu. See tõstab ka tootmiskulusid Euroopas.
Niskaneni sõnul saab Venemaa turusituatsiooni ära kasutada ka surve avaldamiseks.
Kui turg on juba niigi pingeline, suurendab selline ekspordipiirang survet veelgi, räägib ta.
Mõju toiduainete hindadele avaldub aga hilinemisega.
Väetisehindade tõus suurendab kasvatamiskulusid, kuid mõju kandub turule alles järgmiste saagihooaegadega, lausub ta.
Energiahindade samaaegne tõus suurendab kulusid kogu toiduahelas, alates tootmisest kuni töötlemise ja transpordini. Kui kõrge hind püsib pikemat aega, kandub surve paratamatult üle ka tarbijatele mõeldud toiduainete hindadele, lisab ta.
Niskaneni sõnul leevendab lühiajalist mõju toiduainete hindadele eelmise aasta hea teraviljasaak, mis on toonud kaasa tugevad varud.
