Kahe Ukraina drooni alla kukkumist Soomes on Venemaal laialdaselt kajastatud. Teave põhineb peamiselt Soome meedia tsitaatidel.

Mõnel juhul on sõjanduseksperdid või poliitikud esitanud alusetuid väiteid, et droonid lasti õhku Soomest ja Balti riikidest.

Vene ärileht Kommersant kirjutab oma analüüsis, kuidas Ukraina droonid lendavad üha kaugemale ja seostab Soome sattunud droone Ukraina eskaleeruvate rünnakutega Leningradi oblasti naftatöötlemistehastele.

Artiklis arutletakse, kas on alust Venemaa väidetel, et Balti riikidel on selles mingi roll või et nad on lubanud Ukraina droone oma õhuruumi.

Väljaande andmetel selgitab rahvusvaheline ekspertkogukond juhtumeid erinevalt: pikad lennudistantsid suurendavad navigatsioonivigu ja Venemaa elektroonilise sõjapidamise süsteemid suunavad droone valele marsruudile.

Balti riikide ja Soome probleemiks tuuakse riikide seadusandlust, mis piirab ametivõimude tegutsemisvolitusi uut tüüpi ohu korral.

Märgitakse, et intsidendid kujutavad endast olulist ohtu Soome ja Balti riikide, eriti Eesti ja Soome julgeolekule, kuna naftasadamad Ust-Luga (Laukaansuu) ja Primorsk (Koivisto) asuvad nende piiride vahetus läheduses.

Lisaks teatas väljaanne, et on suur oht, et droonide või õhutõrjerakettide killud tabavad tsiviiltaristut või Venemaa territooriumi, mida võidakse tõlgendada rünnakuna ja mis võib viia olukorra eskaleerumiseni.

Kommersant märgib, et droonid kukkusid alla vaid 40 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist.

Populaarne sõjablogija ja ajalehe Moskovski Komsomolets sõjakorrespondent Aleksandr Kots kirjutab oma Telegrami kanalis, et Soome on praktiliselt avanud oma õhuruumi Ukraina relvajõududele ning küsib, kas Soome lubaks ka Ukraina hävitajatel F-16 oma õhuruumist läbi lennata.

Venemaal tõlgendatakse Soome otsust droone mitte alla tulistada ka kui „koridori avamist”.

Ka Kremli kommunikatsioon peegeldab karmimat joont.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ähvardas EL-i riike meetmetega, kui nad annavad Ukraina droonidele läbipääsu.

Peskovi sõnul analüüsivad Venemaa relvajõud olukorda, kus Ukraina relvajõud on rünnanud sihtmärke Venemaa loodepiiril, ja valmistavad ette meetmeid.

Kõige kaugemale jõudis aga Venemaa parlamendi ülemkoja Föderatsiooninõukogu senaator Vladimir Džabarov, kelle sõnul on Soome liitunud Venemaa-vastase sõjaga, lubades droonidel oma territooriumi kaudu Venemaale lennata.

Sisuliselt on ta seega liitunud sõjaga Venemaa vastu. Jah, kaudselt, aga sellegipoolest peab ta mõistma, et need võivad meie riigile kahju tekitada. Inimesed võivad surra, seega on Venemaal igati põhjust need droonid Soome territooriumil alla tulistada, ütles ta Vene väljaande Gazeta andmetel.

Avaldused põhinevad laiemal nähtusel, mis ei piirdu ainult Soome või droonidega. Sõjameelsed avaldused on Venemaa poliitilises diskursuses tavalised.

Soome Välispoliitika Instituudi vanemteaduri Jussi Lassila sõnul käib Venemaal pidev võistlus selle üle, kes suudab teha kõige provokatiivsemaid avaldusi.

Sõjalisi avaldusi teevad tavaliselt poliitilise eliidi madala ja keskmise taseme tegelased või duuma tagapingi esindajad, kellel on administratsioonis mingi ametlik positsioon, sõnab ta.

Lassila sõnul ei paljasta avaldused midagi Venemaa tippjuhtide poliitika kohta, vaid on pigem osa üldisest propagandakampaaniast, mis on kõikehõlmav Lääne demoniseerimisel, ähvardamisel ja provotseerimisel.

Ukraina on Soome ees vabandanud Kagu-Soome eksinud droonide pärast, mis on riigi väitel tõenäoliselt Venemaa sekkumise tõttu kursilt kõrvale kaldunud.