Soome peaks sisserännet peaaegu kolmekordistama, et tagada tulevikus piisav tööjõud. Nii hinnatakse Soome Majandusuuringute Instituudi ETLA hiljutises aruandes.

Piisava tööjõu tagamiseks riigi rahanduse jaoks oleks vaja ligikaudu 44 000 inimese aastast netoimmigratsiooni. See oleks suur muutus, kuna praegune näitaja on umbes 15 000, vahendab Yle.

„See on väga keeruline eesmärk,” ütleb ETLA teadusdirektor Antti Kauhanen.

Eriti tööjõuga seotud immigratsiooni suurendamine tugevdab majanduskasvu ja heaoluriigi finantsbaasi.

Aruande põhisõnum on selge: õige sihipärase poliitika korral saab immigratsioon toetada tööjõu kättesaadavust, suurendada tootlikkust ja tugevdada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ka pikas perspektiivis.

Positiivne majanduslik mõju ei teki automaatselt. See nõuab otsuseid, mis toetavad, koolitavad ja integreerivad uusi saabujaid tõhusalt.

ETLA aruandes rõhutatakse, et sisserände rolli tuleks uurida mitte ainult lühiajaliste eelarvemõjude, vaid ka strateegiliselt pikaajalises perspektiivis.

Soome pole oma probleemiga üksi. Peaaegu kõik teised Euroopa riigid seisavad silmitsi samade väljakutsetega. Tööjõudu on vaja üha rohkem.

Paljud teised riigid soovivad samamoodi meelitada ligi rohkem välismaist tööjõudu. Soome konkureerib selles teiste riikidega, ütleb Kauhanen.

Kauhaneni sõnul on Soomel head tulemused OECD indeksis, mis mõõdab, kui atraktiivsed on erinevad riigid rahvusvahelistele talentidele. Siiski seisab Soome silmitsi märkimisväärsete väljakutsetega.

Peamised probleemid on seotud sissetulekute ja maksudega ning sellega, kuidas ühiskond uusi liikmeid aktsepteerib.

Meie riigis jätavad tööimmigrandid oma sissetulekust endale väiksema osa kui näiteks teistes Põhjamaades.

Aruande kohaselt on oluline tegur see, kuidas ühiskond uusi liikmeid aktsepteerib.

Soome ei ole immigrantide suhtes eriti avatud riik ja see on peamine väljakutse, sest lühiajaliselt pole lihtne muutuda, väidab Kauhanen.

ETLA aruanne näitab, et sisserände mõjud varieeruvad sõltuvalt põhjusest, miks inimesed Soome kolivad.

Immigratsiooni kui sellise kulude või mõjude kohta ei ole võimalik rääkida, sest need sõltuvad sellest, kes siia tuleb ja kuidas Soome immigrante toetab, ütleb Kauhanen.

Nii Soomes kui ka Rootsis läbi viidud uuringud näitavad selgelt, et tööjõuga seotud immigratsioon toob väga kiiresti kaasa positiivseid majanduslikke mõjusid.

Soome saabunud spetsialistid leiavad kiiresti tööd ja sellel on kohene mõju riigi rahandusele. Nende kaasaskantav erialane oskusteave ja innovatsioonivõime tugevdavad ettevõtete tootlikkust ja tööturu dünaamikat.

Seevastu humanitaarsetel põhjustel ja perekondlike sidemete tõttu Soome kolijate tee tööle on oluliselt aeglasem.

Humanitaarpõhjustel immigratsioon on esialgu rahaliselt koormavam, kuigi negatiivsed majanduslikud mõjud vähenevad aja jooksul märkimisväärselt, ütleb Kauhanen.

Aruande kohaselt on integratsioonipoliitikal peamine mõju sellele, kas immigratsioonil on positiivne majanduslik mõju või mitte.

Mõistlikult odavatel meetmetel võib olla tõeliselt märkimisväärne tööhõivet suurendav mõju, sõnab ta.

Soomes 1999. aastal kasutusele võetud individuaalne integratsioonikava on osutunud väga tõhusaks. Uuringud näitavad, et selles osalemine suurendas immigrantide teenitud sissetulekut ja vähendas makstavaid sotsiaaltoetusi.

Keeleõpe, tööotsingu koolitus ja toetatud töö. Need on põhilised asjad, mida me niikuinii teeme, kuid nendesse investeerimine avaldab Kauhaneni sõnul väga positiivset mõju.

Varajane keeleõpe, oskuste tunnustamine ja kiire tööhõive vähendavad sõltuvust sissetuleku toetustest ning toovad kasu ka järgmisele põlvkonnale. Uurimistulemuste põhjal pikendab vanemate osalemine integratsiooniprogrammides ka laste haridusteed ja parandab nende tulevast sissetulekut.

Ühiskondlikes aruteludes käsitletakse immigratsiooni sageli kulude kontekstis.

Avaliku sektori rahanduse arvutused immigratsiooni kohta saavad palju tähelepanu, kuid Kauhaneni sõnul annavad need majanduslikest mõjudest puuduliku pildi.

Need ei ütle meile olulist asja, mida me tahaksime teada, nimelt seda, kuidas immigratsioon mõjutab Soome majandust laiemalt, märgib ta.

Arvutused põhinevad ka olulisel määral eeldustel, mida Kauhaneni sõnul on raske hinnata.

Miks siis arutelu keskendub nii palju kuludele?

See on kindlasti osaliselt tingitud poliitilisest olukorrast, aga osaliselt sellest, et avaliku sektori rahanduse arvutusi on suhteliselt lihtne teha võrreldes uuringutega, kuidas immigratsioon mõjutab innovatsiooni. Modelleerimine on Kauhaneni sõnul oluliselt keerulisem.

Näiteks lühiajalised eelarvearvutused jätavad välja immigratsiooni mõju tootlikkusele, innovatsioonile või ekspordile. Kauhaneni sõnul on nende positiivsete mõjude kohta tõendeid ka Soomes.

Innovatsioon tuleneb tavaliselt erinevate oskuste kombineerimisest. Just seda immigratsioon meile pakub, ütleb Kauhanen.

Aruandes käsitletud Soome uuringud näitavad samuti, et esimese välismaise taustaga töötaja palkamine suurendab ettevõtte kogueksporti, suurendab toodete eksportimise tõenäosust töötaja kodumaale ja lisaks sellele laiendab eksporttoodete valikut.