USA juhitud rahuprotsess Ukrainas on hääbumas, sest Donald Trump on kaotanud huvi kõneluste vastu ja tema sõda Iraani vastu leevendab survet Venemaale, ütlevad ametnikud.

Lähis-Ida konflikt on Washingtoni tähelepanu rahulepingult kõrvale juhtinud, väidavad neli Ukrainaga läbirääkimistel osalevat EL-i diplomaati. Samal ajal ütlesid diplomaadid, et see tõi Venemaale kasu kõrgemate naftahindade, USA sanktsioonide peatamise ja Kiievi vajaliku Ameerika laskemoona kiire ammendumise kaudu, vahendab Financial Times.

USA vahendatud Ukraina ja Venemaa ametnike vahelised läbirääkimised on „tõeliselt ohutsoonis”, ütles üks Euroopa kõrge ametnik.

„Läbirääkimistel on tõepoolest tekkinud paus. Ameeriklastel on teised prioriteedid ja see on mõistetav,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

Viimased kolmepoolsed rahukõnelused toimusid Genfis 17.-18. veebruaril. Teine voor, mis pidi toimuma 5. märtsil Abu Dhabis, lükati edasi USA-Iisraeli rünnakute tõttu Iraanile ning uus kuupäev ja toimumiskoht pole veel teada.

„Lähis-Ida on poliitilise tähelepanu Ukrainast eemale juhtinud”, ütles üks EL-i diplomaatidest. „Meie ja Ukraina jaoks on see katastroof.”

EL-i riikidele oli öeldud, et USA relvasaadetised, eriti õhutõrje lükatakse edasi, kuna Washington seab Lähis-Ida kliendid esikohale, ütlesid diplomaadid, ja sellel on Kiievi jaoks rasked tagajärjed. „See on kindlasti probleem, sest nii Lähis-Idas kui ka Ukrainas toimub konkurents tegelikult samade asjade pärast,” ütles EL-i kõrgeim diplomaat Kaja Kallas Financial Timesile. „On selge, et Ameerika tähelepanu on praegu suunatud Lähis-Idale.”

Trumpi sõda Iraaniga on andnud Venemaale ootamatu päästerõnga, tõstes ülemaailmseid energiahindu, aidates Kremlil teenida kuni 150 miljonit dollarit päevas lisatulu. USA leevendas neljapäeval sanktsioone ja survet Indiale mitte osta Vene naftat, mis ajendas märkimisväärset hulka tankereid India ookeani suunduma.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Washingtoni samm „ei aita kindlasti rahu saavutada”.

Venemaa president Vladimir Putin on seni suures osas hoidunud Trumpi sõja pärast kritiseerimast, tõenäoliselt püüdes takistada USA-l Ukrainat kindlamalt toetamast, ütlesid läbirääkimistel osalenud isikud. Kaks presidenti rääkisid omavahel esmaspäeval, kui Putin pakkus välja viise, kuidas Venemaa saaks vahendada Lähis-Ida konflikti lõpetamist.

Kuid läbirääkimistel Ukrainaga pole Kreml näidanud üles kompromissivalmidust ja on ise protsessi suhtes pettunud. „Läbirääkimised on hoogu maha võtmas. Nad peavad sellele formaadile uut elu sisse puhuma,” ütles üks sõja lõpetamise pingutustes osalenud inimestest.

EL-i juhid on skeptilised, et rahuläbirääkimised õnnestuvad ilma Moskvale edasist survet avaldamata. Kuid nad näevad seda protsessi kui viisi USA seotuse säilitamiseks Ukrainas.

EL-i juhid on püüdnud Ukrainat tähelepanu keskpunktis hoida alates USA-Iisraeli rünnakust Iraani vastu, mis algas kaks nädalat tagasi. Prantsusmaa president Emmanuel Macron võõrustas reedel Pariisis Zelenskit, et seista vastu sellele, mida Élysée ametnik kirjeldas kui Iraani sõja „varjutuse efekti”.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz külastas Valget Maja kolm päeva pärast seda, kui USA ja Iisrael alustasid rünnakut Iraani vastu. Merz tuli kaartide ja diagrammidega, et põhjendada Moskvale avaldatava surve suurendamist.

Kuid Trump ei olnud nõus üksikasjalikult arutlema ja on endiselt veendunud, et Venemaa on tugev ja Ukraina nõrk, ütlevad aruteluga kursis olevad inimesed. Samuti polnud märke USA valmisolekust Putinile survet suurendada.

Viimase nädala jooksul ütlesid USA ametnikud Euroopa kolleegidele, et Venemaa naftatööstusele ei kehtestata uusi sanktsioone, ütlesid kaks EL-i diplomaati.

„Administratsioon on järjekindlalt vältinud Moskvale surve avaldamist ja keskendunud selle asemel Kremlile stiimulite pakkumisele,” ütles Carnegie rahvusvahelise rahu sihtasutuse uuringute asepresident Andrew Weiss.

„Trump ja tema meeskond on Kremliga peetavatel läbirääkimistel suuresti improvisatsioonile toetunud,” sõnas ta.

Valge Maja ametnik ütles, et Trump on endiselt „lootusrikas”, et kõnelused viivad sõja lõpuni, ning et USA läbirääkijad on viimastel kuudel teinud „tohutut edu”.

„Ma ei usu, et venelased tahavad niipea uuesti kõnelusi pidada,” ütles üks kõnelustel osalenud inimestest. „Sest pole millestki rääkida.”

Venemaa on seni vastu seisnud Euroopa riikide palvetele võtta kõnelustel suurem roll – viimati eelmisel kuul, kui Prantsuse riikliku julgeoleku nõunik Emmanuel Bonne ja nõunik Bertrand Buchwalter külastasid Moskvat, et pidada läbirääkimisi Putini kõrgeima välispoliitikaametniku Juri Ušakoviga.

Prantsuse ametnikud esitasid Moskvale argumendid, et Kiievi Euroopa liitlased peaksid laua taga kohta omama, väidavad asjaga kursis olevad isikud. „Venemaa vastus Ušakovilt oli põhimõtteliselt: „Vabandust, tegelikult ei, me ei taha, kurat võtku”,” ütles üks Euroopa kõrgem diplomaat.

Peskov ütles Financial Timesile: „Eurooplased ei taha rahuprotsessile kaasa aidata. Kui Prantsusmaa esindaja tuli, ei toonud ta kaasa mingeid positiivseid signaale. Seega polnud temalt tegelikult midagi positiivset kuulda.”

„Kahjuks kulutavad eurooplased kõik oma jõupingutused ukrainlaste veenmisele sõda jätkata,” ütles ta. „Oleme veendunud, et eurooplased teevad oma tuleviku seisukohast vea.”

Venemaa on kindel, et võidab sõja, ütles Peskov. „Rindel valitsev dünaamika on meie jaoks positiivne. Me liigume edasi ja läheneme oma eesmärkide saavutamisele, kuid nagu president Putin ütles, oleme avatud diplomaatilisele kokkuleppele.”

Ukraina vaatenurgast ei suhtu Venemaa sõja lõpetamisse tõsiselt, arvestades nõudmisi, mida Kiiev ei suuda aktsepteerida, ütles Ukraina kõrge ametnik. Ametnik vähendas muret, et Washingtoni keskendumine Iraanile võib Venemaaga peetavad kõnelused rööpast välja viia, öeldes, et Kiiev „ootab ja vaatab”, kuidas olukord areneb.

Zelenski parteisse kuuluva parlamendiliikme Oleksandr Merežko sõnul pole Venemaaga peetavatel kõnelustel „midagi muutunud”. „Takistused on endiselt samad, Putinil pole huvi tulemuse saavutamise vastu, ta on huvitatud ainult läbirääkimistest, sest see võimaldab tal Trumpi sanktsioone vältida.”