Soome Mannerheimi Lastekaitse Liiga (MLL) vanemate infotelefoni ja veebiteenuste aastaaruande kohaselt kogeb üha rohkem vanemaid kurnatust ja stressi.

Möödunud 2025. aastal organisatsiooni lapsevanemate tugiteenustega peetud kontaktides toodi esile raskusi peresuhtluses, rahalisi raskusi, laste ja noorte psühholoogilisi probleeme ning tugivõrgustike puudumist, vahendab MTV.

Siiski on oluline märkida, et vanemad otsivad abi, et oma lapsi paremini toetada.

Paljud vanemad mõtlevad asjadele lapse vaatenurgast ja soovivad tegutseda parimal võimalikul viisil lapse toetamiseks, märgib MLL-i erakorraliste teenuste koordinaator Johanna Laine-Hatami.

Peredes esineb konflikte, mis on seotud suhete, igapäevaste kohustuste ebavõrdse jaotuse ja kasvatusega.

Teema tundlikkuse tõttu ei mainita loos ühe intervjueeritava täisnime ega nägu. Intervjueeritud vanemad on erinevatest peredest ja neil pole mainitud tugiteenustega mingit seost.

Soome ema Emmi kogeb stressi, kui ta on pikemat aega üksi.

Mu abikaasa sõidab tööga seoses palju ringi ja mina vastutan suure osa igapäevaelu eest, kui tema ära on. Vahel on toimetulekuga raskusi, ütleb ta.

Väsimus paistab välja lastega suhtlemisel.

Minu enda jõuvarud sõltuvad suuresti sellest, millises unefaasis me lastega oleme, ütleb isa Kasperi.

Vastutuse jagamine teise vanemaga on oluline mõlemale intervjueeritavale.

Mina olen kodus ja mu partner on tööl, seega peame vahel tegema kompromisse selle osas, kes magab ja kui palju aega mul õhtuti lapsega mängida on, jätkab Kasperi.

Ma ei saa lastega olla, kui ma neid pause ei saa. Aga siis, kui on kaks vanemat, saan paremini hakkama ja siis pole probleeme, selgitab Emmi.

Tihti võetakse asjatundjatega ühendust probleemses olukorras, kus lapsevanem on enesevalitsuse kaotanud.

Kui oled igapäevaelust väga väsinud ja stressis ning sul on näiteks raskusi oma emotsioonide reguleerimisega, isegi kui märkad, et oled pereliikmete suhtes ärrituvam, toob see sageli kaasa ebapiisavuse ja süütunde, mis võib vanema enesetunnet veelgi halvendada, ütleb MLL-i tugiteenuste eest vastutav ekspert Anna Weckström.

Enamik, 40 protsenti kontaktidest, puudutavad laste arenguetappe.

Näiteks võib see panna mõtlema laste muutunud käitumisele ja sellele, kas on mingeid murekohti, ütleb Laine-Hatami.

MLL-i lapsevanemate tugiteenuseid saab kasutada anonüümselt, mis võib abi küsimist lihtsustada. Organisatsiooni lapsevanemate infotelefon ja veebiteenused said 2025. aastal kokku 2337 kontakti.

Vanemad loodavad, et neid kuulatakse ja neile vastu tullakse – mitte et neid süüdistatakse või ignoreeritakse.