„See ootamine oli pikk ja me kartsime, kuidas me oma lapsed Araabia Ühendemiraatidest välja saame,” ütleb soomlanna Niina, kes saabus Omaani piirile oma kolme väikese lapse ja abikaasaga välisministeeriumi korraldatud bussiga Dubaist.

Dubaist lahkudes rääkis ta, kuidas alla tulistatud Iraani drooni tükid olid kogunemispaiga lähedal Dubai Marinas maabunud.

Hiljem samal õhtul hukkus teel olles üks inimene, kui taevast alla kukkunud lõhkeseadeldis tema autot tabas, vahendab Iltalehti.

Dubaist ja Abu Dhabist kodumaale tagasi toimetatud soomlased saabusid tänase pühapäeva 8. märtsi varahommikul Omaani piirile kaheksas välisministeeriumi korraldatud bussis väsinult, kuid kergendatult.

Kodumaale teel on 150 soomlast. Lennuk peaks Muscatist väljuma kell 13.30 Soome aja järgi.

„Meie, Soome pered, saabusime piirkonda ajal, mil reisimine oli välisministeeriumi reisijuhiste kohaselt lubatud,” ütleb Niina, kes on umbes 25 aastat töötanud julgeolekusektoris ja konfliktipiirkondades üle maailma, sealhulgas politseis ning ametikohtadel EL-is, siseministeeriumis ja välisministeeriumis.

Niina perekonda kuuluvad abikaasa ja kolm last.

Julgeolekukeskkond on praegu siiski erakordne ja viimase pooleteise nädala jooksul oleme seal kogenud korduvaid raketi- ja droonirünnakuid, ütleb ta.

Niina ja paljud teised soomlased räägivad, kuidas nad on õhuhäirete ajal ohutusjuhiste järgi käitunud.

Oleme otsinud kõva konstruktsiooniga varjualuseid, näiteks tualette ja betoonist parkimisgaraaže, mis pakuvad parimat võimalikku kaitset šrapnelli, plahvatusrõhu ja langeva konstruktsioonipuru eest, räägib ta.

Avalikus arutelus on Dubais ja Abu Dhabis elavaid soomlasi kritiseeritud riskirohkes piirkonnas viibimise või sinna reisimise pärast. Niina soovib arusaamu parandada.

Meie seas on palju kõrgelt haritud soomlasi. Tema sõnul on turvaspetsialiste, finantseksperte ja teisi kogenud spetsialiste, kes mõistavad turvariske hästi ning on püüdnud olukorda võimalikult analüütiliselt jälgida ja hinnata.

Siiski on hea meeles pidada, et kui isegi parimad turvaanalüütikud ei suuda alati kriiside kiiret eskaleerumist ennustada, ei saa seda realistlikult oodata ka Soome peredelt ilma ametivõimude teabeta, sõnab ta.

Niina tuletab meelde ja rõhutab, et soomlaste kaitsmine ja abistamine välismaal on riigi keskne kohustus.

Niina oleks teema ümber käivas arutelus soovinud rohkem analüüsi.

Kodumaist arutelu on olnud kurb jälgida. Kui Soome pered on väikeste lastega pommi- ja raketiohus olnud, oleksin avalikus arutelus soovinud rohkem analüüsi ja arusaamist välispoliitika ja julgeolekuolukorra keerukusest ning vähem tagantjärele tarkuse abil lihtsustamist, rõhutab ta.

Kui välismaal kriisiolukorras viibivat kodanikku peetakse automaatselt oma olukorra eest vastutavaks, tuleks ka täpselt määratleda, milline on riskipiirkond ja millal tuleks reisimist piirata – eriti maailmas, kus julgeolekuolukord võib kõikjal muutuda, lisab ta.