Omaniku kasutuses oleva eluaseme eluasemetoetuse maksmine lõpetati Soomes 2025. aasta alguses. Enne kärpeid omas hinnanguliselt 4–5 protsenti toetuse saajatest oma kodu.

Soomlanna Mia kodu esiku nurgas on ajalehtedest tehtud ja mullaga täidetud lillepotid. Jaanipäevaks tulevad sealt kartulid. Teises nurgas on värvipurgid, sest vana maja vajab palju remonti, vahendab Yle.

Remont on kestnud juba kaks ja pool aastat, sest ma ei saa endale selle lõpetamist lubada, ütleb Mia.

56-aastane Mia on kõrgharidusega ja pikaajaline töötu naine.

Ta on ka üks neist, kes rääkis oma olukorrast, kui Yle jaanuaris küsis, kuidas piiratud vahenditega inimestel on praegu piisavalt raha elamiseks. Mia ei kasuta oma nime, kuna lugu käsitleb tema ja ta pere rahaasju.

Televisioonis räägitakse, et 900 eurot on minimaalne summa, millega hakkama saab. Kuidas ma selle 900 eurot omale saan, imestab Mia.

Pärast maksude mahaarvamist jääb tal töötutoetusest kuus kätte alla 600 euro. Selle summaga tuleb kõik kinni maksta.

Võrdluseks: 2024. aastal oli üheliikmelise leibkonna madala sissetuleku piir umbes 1500 eurot kuus.

Mia elab Põhja-Pohjanmaal talle kuuluvas eramajas. Omaniku kasutuses oleva eluaseme eluasemetoetuse maksmine kaotati valitsuse otsusega 2025. aasta alguses.

See ajab Miat vihale.

Kõik üritavad sind sundida kolima üürikorterisse ja lootma sotsiaalabile, sõnab ta.

Enne kärbet sai ta oma võlavaba kodu jaoks eluasemetoetust umbes 120 eurot kuus.

Mia ütleb, et ta naudib eramaja vabadust ja õues toimetamist.

Ma pigem pingutaksin oma püksirihma, kui müüksin oma maja maha, lisab ta.

Mia raske olukord sai alguse üle kümne aasta tagasi, kui ta oma abikaasast lahku läks.

Seni oli ta töötanud oma abikaasa ettevõttes. Pärast lahkuminekut on tal olnud vähe või üldse mitte mingit tööd.

Mial on kaks ülikoolikraadi, kuid tema erialal on vähe töökohti saadaval.

Siiski tahan ma töötada ja tahaksin tööd saada, sõnab ta.

Tööotsingu kohustuse täitmiseks peab ta kandideerima vähemalt kahele ametikohale kuus.

Mia töötab ka õpetajana paar tundi nädalas. Ta on aga tööandjaga kokku leppinud, et tema palka makstakse vaid paar korda aastas, et ta ei kaotaks oma toetusi. Valitsuse seadusemuudatus töötutoetuse kaitsekomponendi kohta jõustus 2024. aasta aprillis. Praegu vähendab iga teenitud euro töötutoetust 50 sendi võrra.

Mia elas varem teises eramajas. Siis hakkas elektri hind tõusma ja ta pidi maja maha müüma.

Müügist saadud raha eest ostis Mia väiksema maja, mis on ehitatud 1950. aastatel.

Tal oli uue kodu renoveerimiseks veel 15 000 eurot säästetud. Vannitoa remont ja maja värvimine on pooleli. Ta oli juba varem paigaldanud maakütte.

Mia neli last on nüüd täiskasvanud, aga noorim elab endiselt kodus. Ma ei tuleks praegu ilma säästudeta toime, räägib ta.

Säästud võimaldavad tal endiselt elada eramajas, kuid need piiravad näiteks Mia võimalusi toimetulekutoetust saada.

Ta arvab, et mingil hetkel peab ta ka oma praeguse kodu maha müüma.

Minu arvates on suur viga, et omaniku kasutuses oleva eluaseme puhul ei saa anda isegi väikest toetust, vaid pigem antakse mitu tonni, kui inimene kolib üürikorterisse ja langeb täielikult vaesusesse, märgib ta.

Soome terviseameti teadusprofessor Pasi Moisio tunnistab, et praegune eluasemetoetuste süsteem suunab inimesi üürikorterite poole. Enne eluasemetoetuse muudatust omas hinnanguliselt 4–5 protsenti eluasemetoetuse saajatest oma kodu.

Muudatuse ajendiks oli soov suunata toetus madalaima sissetulekuga inimestele, sõnab ta.

Eluaseme omamine võib halvimal juhul muutuda pikaajaliste töötute lõksuks.

See on pikaajalise töötuse kõige raskem osa. Eluasemeturu areng lukustab paljud töötud oma ühepereelamutega näiteks hõredalt asustatud piirkondadesse, kus töökohti pole. Nad ei saa mujale tööd otsima kolida, kui nende kodu ei saa müüa, räägib ta.

Turu Ülikooli sotsiaaltöö õppejõud Jarkko Rasinkangas hindab, et sotsiaaltoetuste ulatuslikud kärped hakkavad peagi veelgi laiemalt nähtavale tulema.

Kärped hakkavad koormama madalama sissetulekuga elanikkonda. Siin hakkavad tekkima mitmesugused olukorrad, mis võivad üksikisikute elamis- ja eluasemevajaduste seisukohast tunduda ebamõistlikud, sõnab ta.

Ta kutsub üles uurima olukorda madalaima sissetulekuga inimeste vaatenurgast.

Nüüd tuleks tähelepanu pöörata eelkõige sellele, et põhisissetulek oleks tagatud piisaval tasemel seoses kõigi kuludega, mis madala sissetulekuga leibkondadel on seoses nii eluaseme kui ka kogu elu korraldamisega, lisab ta.

Terviseameti teadusprofessor Pasi Moisio on kuus aastat töötanud sotsiaalkindlustuskomisjoni esimehena. Komisjon on uurinud Soome sotsiaalkindlustussüsteemi ja kaalunud selle muutmise vajadust.

Helsingin Sanomat teatas varem, et komisjon ei plaani teha ettepanekuid sotsiaalkindlustussüsteemi põhiprintsiipide ja -struktuuride radikaalseteks muudatusteks, näiteks kodanikupalga või baaskonto kehtestamiseks.

Moisio peab komisjoni lahendust heaks asjaks.

Näiteks individuaalseid töötushüvitisi nagu töötutoetus, mis on tähtajatu, ei leidu kusagil mujal maailmas. Mujal on töötushüvitised ajutised ja kui need otsa saavad, on ainsaks toetuseks sissetulekutoetus.

Mia ei suuda uskuda, et tema tööalane olukord lähitulevikus muutub. Nüüd ootab ta suve, et saaks uuesti õue minna ja oma köögiviljaaeda rajada.

Mial on otsustajate ja ametnikele üks soov:

et kogu toetus ei oleks mõeldud ainult töö leidmiseks, vaid seda saaksid ka lihtsalt madala sissetulekuga inimesed, kes elavad oma majas. Et toime tulla.