Soome tanklates tõusis bensiiniliitri hind sõja tõttu kiiresti. Sõja venides õõnestab see tarbijate rahalist seisu veelgi.
Sõda räsib soomlaste rahakotte. Lähis-Ida sõda, mis on kestnud juba neli nädalat, mõjutab näiteks kütuse ja toidu ostjaid, eluasemelaenudega inimesi ja soomlasi, kes ostavad tarbekaupu, vahendab MTV.
Nii hindas Soome Majandusuuringute Instituudi ETLA vanemteadur Ville Kaitila STT-le: On olemas kohesed ja seejärel pikaajalised mõjud. Lühiajaliselt on need transpordikütused.
Olukord Lähis-Idas, mis on puhkenud sõjaks, on pannud Soome bensiinijaamades liitrihinna hüppama kahe euroni. Bensiini hind on isegi üllatavalt kiiresti tõusnud, hindab Konjunktuuriuuringute Keskuse peadirektor Tuulia Hakola-Uusitalo STT-le.
See reageeris juba enne, kui sõja ajal toodetud nafta oli jõudnud meie bensiinijaamadesse, märkis ta.
Kütust on vaja mitte ainult maanteetranspordi, vaid ka õhu- ja meretranspordi jaoks. Seetõttu võib transpordikulude tõus tõsta mitmesuguste tarbekaupade hindu.
Näiteks Ida-Aasiast imporditakse palju elektroonikat, riideid ja mänguasju, sõnab Kaitila.
Kaitila sõnul on transpordikütuste hind aastavahetusega võrreldes tõusnud umbes kakskümmend protsenti. Bensiini hinda mõjutab toornafta hind, mille võrdlusmark Brent oli esmaspäeval üle saja dollari barreli kohta.
Lisaks on selgelt tõusnud rafineerimismarginaal ehk rafineeritud toodete müügihinna ja ostetud toornafta hinna vahe, mis kergitab bensiini hinda veelgi. Rafineerimismarginaalid on tõusnud seetõttu, et lisaks toornaftale on turul puudus ka rafineeritud naftast. Kui rafineerimistehased ostavad toornaftat ja valmistavad sellest tooteid, ei ole rafineerimisest saadav eurode summa konstantne, vaid varieerub.
Kaitila sõnul on diislikütuse rafineerimismarginaal tõusnud rohkem kui bensiini oma.
Hakola-Uusitalo tuletab meelde, et energia hinnal on tarbijate rahalisele olukorrale suur mõju. Kui energia hind hakkab tõusma, hakkab see järk-järgult tunda andma kõigi tarbekaupade hindades.
Kaitila sõnul võib toit kallimaks minna muu hulgas seetõttu, et sõda on lisaks naftale põhjustanud ka väetiste hindade järsu tõusu. Lämmastikväetisi toodetakse maagaasist, mille hind omakorda suurendab põllumajanduse kulusid.
Kaitila sõnul on Pärsia lahe riigid olulised väetiste tootjad. Ja muidugi vajab põllumajandus ka toornaftal põhinevaid kütuseid, lisab ta.
Olukord pole aga nii hull kui 2022. aastal pärast seda, kui Venemaa alustas ulatuslikku agressioonisõda Ukraina vastu, ja Kaitila ei oota sarnast hinnatõusu.
Kui vaadata näiteks maailmaturu hindu, siis on nisu hind aasta algusest tõusnud ligi 20 protsenti. See on endiselt väga mõõdukas võrreldes ülemaailmse toiduainete hinnaõusuga, mis on toimunud alates Ukraina sõja algusest.
Hakola-Uusitalo leiab, et tootmiskulude tõusu täielik kajastumine võtab aega. Näiteks põllumajanduses esinevad võimalikud raskused ei kajastu kohe toiduainete hindades.
Mingil hetkel võib see tarbijale nähtav olla, aga ahel on pikk, sõnab ta.
Soome hüpoteeklaenude üldine viiteintressimäär Euribor on pärast sõja algust hüppeliselt tõusnud. Kõrged intressimäärad võivad mõjutada koduostusoovi ja üldisemalt hüpoteeklaenu võtnud inimeste rahalist seisu.
Turg eeldab inflatsiooni kiirenemist, nagu see siin kindlasti ka juhtub, sest energia hind on tõusnud. Turg eeldab, et Euroopa Keskpank tõstab lähiajal oma baasintressimäära. Kaitila selgitab, et turg hindab seda intressimäära väljavaadet iga päev.
Sõda kahjustab Soome majandust otseselt muu hulgas hindade tõusu kaudu. Hakola-Uusitalo sõnul on majandusele mõju avaldavaks teiseks kanaliks tarbijate ettevaatlikkus kriisi ajal.
Inimesed kardavad, mis juhtub nende endi töökohaga ja kas nad saavad endale kulutamist lubada. Sellel on mitmekordistav mõju majandusele üldiselt, lisab ta.
Soomes on juba mõnda aega räägitud, et tarbijate kindlustunne tuleviku suhtes on madalaim. Hakola-Uusitalo sõnul pole põhjust veel täielikult mõistetud ja asja pole eriti uuritud.
Minu enda hüpotees on, et koroonapandeemia ja energiakriis olid tarbijate kindlustundele nii suured šokid, et neist taastumine on võtnud aega. Ja kui nüüd sarnane šokk toimub, muudab see inimesed ettevaatlikuks, lausub ta.
Kui Lähis-Ida sõda peaks pikale venima, võib see olla mürgiks Soome tärkavale majanduskasvule, mis loomulikult kajastuks mitmel moel ka tarbijates.
Mida rohkem riike on sõjas, seda suurem on löök rahvusvahelisele kaubandusele. Soome on väike avatud majandusega riik, seega me tunneme seda, ütleb Hakola-Uusitalo.
Kui väliskaubanduses on suuri häireid, on väga tõenäoline, et need mõjutavad ka meid, lisab ta.
Avatud majandus tähendab, et Soome väliskaubandusel on Soome majanduses suhteliselt suur osakaal. Aga kui väliskaubanduses on häireid, on see eriti nähtav meie sissetulekute tasemes ja heaolus, selgitab Hakola-Uusitalo.
