President Alexander Stubb peab mõistetavaks Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa vastumeelsust saata president Donald Trumpile Hormuzi väinas abi.

Ta hindab, et põhjuseks on konsulteerimise puudumine, vahendab Yle.

„Kui te ei konsulteeri oma partneritega eelnevalt ega ütle neile, et midagi juhtub, on lähenemine erinev,” ütles Stubb eile esmaspäeval 16. märtsil Briti maineka Londoni Majanduskooli tudengitele.

Trump on nõudnud, et Suurbritannia ja teised Euroopa NATO riigid osaleksid sõjalises operatsioonis Hormuzi väinas.

Stubbi sõnul pole Soomel väikese riigina selleks ressursse.

„Meil pole sellist varustust, mida saaks piirkonda saata, ja igal juhul on meie ülesanne alliansis hoolitseda Euroopa kirdeosa eest,” märkis ta.

Trump on hoiatanud Euroopa NATO liitlasi „väga sünge tuleviku” eest, kui nad ei aita Ameerika Ühendriikidel Hormuzi väinas liiklust kindlustada.

Seetõttu on Stubbi sõnul oluline Trumpile kinnitada, miks ta Euroopat vajab.

Stubb tõi esile olulise erinevuse USA praeguses lähenemisviisis võrreldes varasemate konfliktidega.

Liibüas, Iraagis ja Afganistanis oli USA-l ülekaal, kuid samal ajal konsulteeris ta kahe kanaliga: rahvusvaheliste institutsioonide või ÜRO-ga. Kui USA selles ebaõnnestus, konsulteeris ta oma liitlastega, selgitas ta.

Seekord on olukord teistsugune. USA ei võtnud enne Iraani ründamist ühendust oma lääneliitlastega.

Stubb nõuab nüüd rahu vahendamist ja olukorra deeskaleerimist.

Ma ei näe, et USA või Iraan tahaks sõda lõpetada, sõnas ta.

Stubb esitas üliõpilastele ka ÜRO Julgeolekunõukogu olulised reformiettepanekud.

Tema sõnul tuleks nõukogu liikmete arvu kahekordistada. Ladina-Ameerikast tuleks üks uus liige, Aafrikast kaks ja Aasiast kaks. Stubb mainis ilmselge Aasia kandidaadina Indiat.

Samuti soovib Stubb kaotada Julgeolekunõukogu vetoõiguse. Samuti teeb ta ettepaneku võtta Julgeolekunõukogu liikmelt hääleõigus, kui see rikub ÜRO põhikirja.

See võib olla idealistlik, aga ma tulen tagasi tõsiasja juurde, et Julgeolekunõukogu loodi 1940. aastatel. Kui Hiina oli mingil ajal kaasatud, miks me ei võiks kaasata rohkem riike?

Peame lihtsalt selle üle arutelu alustama, lisas Stubb.

Stubb jätkab oma töövisiiti Londoniss täna teisipäeval.

Ta kohtub muuhulgas Kanada peaministri Mark Carneyga hommikuse sörkjooksu ajal ja kõneleb Chatham House’i mõttekojas Euroopa julgeolekukoostööst.