„Venemaa ei löö enam nii kõvasti nagu nooremana, aga inimesed mäletavad teda raskekaallasena,” ütleb Soome asjatundja.

Soomlased kardavad Venemaad kui kõikvõimsat koletist, kes teeb, mida tahab. Samas otsivad ja võtavad needsamad soomlased instinktiivselt vastu ka infot, mis ütleb neile, et see pole nii, vahendab MTV.

Nii väidab Soome Välispoliitika Instituudi programmijuht Arkadi Moshes, kes kommenteeris MTV uudistele Soome luure- ja julgeolekuteenistuse ehk kaitsepolitsei (Supo) tähelepanu köitvat analüüsi Venemaa kohta.

Venemaa „tegevus ja võimekus võivad avalikkuse silmis isegi eksitava kuvandi luua”, teatas Supo esmaspäeval avaldatud riikliku julgeoleku ülevaates.

Tegelikkuses ei ole Venemaa kõikvõimas, vaid koondab oma ressursid tegevustele, mis edendavad enim tema enda huve, hindab Supo.

Venemaa kuvand on Soomes tohutu tähtsusega, kuna Venemaa ohtu on kasutatud arvukate poliitiliste otsuste õigustamiseks, eriti pärast Ukraina sõda.

Moshes nõustub Supoga, et Venemaa ei ole kõikvõimas. See, et Venemaad selliseks peetakse, ei ole juhus, vaid suuresti tänu Venemaa enda tegevusele ja raskele tööle, ütleb Moshes.

Venemaa eelkäija Nõukogude Liit oli tõeline suurriik. Venemaa ei ole, aga ta kasutab mälestusi ära.

„Venemaa ei ole kergekaallane, vaid endine, vananenud raskekaallane. Venemaa ei löö enam nii kõvasti kui nooremana, aga inimesed mäletavad teda raskekaallasena,” ütleb Moshes.

Kuna Kremli sõna oli ja on siiani oluline, eriti selle vahetus läheduses, on Venemaal Moshese sõnul välja kujunenud „väga oskuslik diplomaatia traditsioon”. Venemaa teab, millal pidada läbirääkimisi, millal lõpetada rääkimine ja millal aega võita.

Diplomaatilise traditsiooni osana võib näha ka seda, mida Moshes kirjeldab kui Kremli „korruptsioonikunsti”.

Vaadake, kui palju endisi peaministreid on Venemaalt raha saanud. Nad väidavad, et teevad olulist tööd, aga Venemaa on küüniline. See võib ähvardada, aga (president Vladimir) Putini valitsemisajal on Venemaa püüdnud meelitada ligi koostööd, teenida raha ütleb Moshes.

Soome endistest peaministritest on viimastel aastakümnetel Venemaa silmapaistvatel ametikohtadel olnud Esko Aho ja Paavo Lipponen. Näiteks Euroopa Parlament nimetas neid mõlemaid Euroopa poliitikuteks, kelle Venemaa ja Hiina palkasid oma huvide edendamiseks.

Moshese sõnul tugevdab Venemaa kõikvõimsuse kuvandit ka äärmiselt kiire otsustusprotsess.

Otsus võib olla vale, aga parem on teha vale otsus kiiresti kui see edasi lükata. Kui otsus on vale, saab seda alati muuta, ütleb Moshes.

See on diktatuuride eelis. Samal ajal kui EL ja NATO võivad enne otsuse langetamist või edasilükkamist mitmeid kuid omavahel aru pidada, võivad autokraatlikud riigid isegi kõige olulisemates küsimustes otsuseid langetada ilma igasuguse protsessita.

Venemaa kõikvõimsuse kuvandit toetab ka propaganda, milles Kreml on selgelt parem kui Nõukogude Liit, ütleb Moshes. Nõukogude valed olid lihtsalt valed. Neid oli liiga lihtne läbi näha.

Tänapäeval on Kreml paindlikum. Venemaa segab tõde ja valet.

See, et Venemaad peetakse tugevaks, ei ole enesestmõistetav. Venemaa teeb kõvasti tööd oma kuvandi parandamiseks ja Putin võtab seda väga tõsiselt, ütleb programmijuht Moshes.

Lõpptulemusena lähevad Venemaa-teemalised arutelud ja reportaažid sageli üle võlli. See annab Kremli tegevusele ebaproportsionaalsed proportsioonid, ütleb ta.

Moshes toob näite eelmisest sügisest. Sel ajal ilmus Eesti ja Venemaa piirile grupp Vene sõdureid, mis Euroopas laialdaselt ja isegi hirmuga kajastus.

2024.aasta lõpus korraldas Venemaa Ukraina vastu Orešniku ​​raketirünnaku. Kreml tegi sellest etenduse, teatas Soome riigikaitse kõrgkool.

Rünnak domineeris Soome uudistes mitu päeva. Soome sõjaväeringkondades leitakse, et see oli Venemaa eesmärk. Kui Orešniku ​​rünnakus toimunut lähemalt uurida, oli see vaid üks Venemaa lugematutest raketirünnakutest Ukraina vastu.

Ja kui midagi Venemaaga seonduvat juhtub, siis paljud inimesed, kes sellest palju ei tea, võtavad sõna, märgib Moshes.

Soomlaste hirm Venemaa ees on kergesti mõistetav. Soomlasi on 5,5 miljonit, venelasi 140 miljonit. Riikidel on pikk ühine piir ja sõjakas ajalugu, ütleb Moshes.

Seetõttu võib näiteks Venemaaga seotud küsimusi näha tohutu ohuna, aga teisalt võib väikseid probleeme näha president Putini languse võimalusena. Soomes on eksperdid öelnud, et Venemaast rääkimine hõlmab nii hirmu kui ka soovmõtlemist.

Iga kord, kui saab öelda, et Venemaa on nõrk, öeldakse seda ka ja see on kurb, nendib Moshes.

Soome kaitsepolitsei toob oma ülevaates eraldi esile Läänemere, kus Venemaad on viimastel aastatel tihedalt seostatud kaabliriketega. Supo väitel „kujutab praegune olukord Läänemerel endast suurt ohtu teiste riikide tegevuse valesti tõlgendamisel”.

Supo andmetel on kaablirikkeid Läänemeres pidevalt esinenud juba enne 2022. aasta veebruari.

Supo arvates ei ole infrastruktuurikahjustuste sageduse põhjal võimalik teha järeldusi kavatsuse või võimaliku riikliku mõju kohta.

Ainult segaduse tekitamine ei ole õigustus riskantsele tegevusele, mille tagajärjed on olnud negatiivsed ka Venemaale. Viimastel aastatel on ankrute lohistamine kahjustanud lisaks lääneriikidele ka Venemaa enda veealust infrastruktuuri, märgib Soome luureteenistus.

Seetõttu ei nõustu Supo mõnede Soome kommentaatorite ja ekspertidega Venemaa rolli kohta Läänemerel.

Need, kes usuvad Venemaa süüsse, on tõendite puudumist õigustanud sellega, et professionaalid teavad, kuidas oma jälgi varjata, ja et Supo mainitud meetmeid kasutatakse just selleks, et jäljed Moskvasse ei viiks.

Kaitsepolitsei andmetel ei ole Venemaa mõjutustegevuse tuvastamine või kontrollimine põhimõtteliselt erakordselt keeruline.

Seda on lääneriikides tehtud. Näiteks on Lääne luurekogukond suutnud luureteenistuse andmetel järjepidevalt tuvastada ja nimetada Venemaa sabotaažitegevust, kui Mandri-Euroopas on toimunud rünnakuid.

Venemaa seotuse, võimu või jõuetuse arutamisel tasub Välispoliitika Instituudi asjatundja Arkadi Moshese sõnul meeles pidada vana tarkust: Venemaa pole kunagi nii tugev, kui ta ette kujutab, aga ka mitte kunagi nii nõrk, kui teised arvavad.