Ukraina operatsioonid Peterburi piirkonnas jätkusid ka ööl vastu tänast teisipäeva 31. märtsi. Õhu-, maaväe- ja mereväe tegevus on kodanikele nähtav. Soome ei seisa hetkel silmitsi otsese sõjalise ohuga.
Ukraina alustas varasemast ulatuslikumaid operatsioone Venemaa sihtmärkide vastu Soome lahe idaosas ööl vastu esmaspäeva, 23. märtsi. Rünnakud ja Venemaa vastumeetmed on sellest ajast alates jätkunud ning viimane operatsioon oli käimas täna öösel. Kaitsevägi on kogu selle aja jooksul olnud kõrgendatud valmisolekus eksivate droonide puhuks.
Pühapäeval, 29. märtsil eksisid droonid esimest korda Soome õhuruumi. Kell 8.13 lähenesid Kotkast kagus asuvatele Soome territoriaalvetele aeglaselt liikuvad sihtmärgid, mis eeldati olevat droonid. Õhuruumi jälgimiseks ja valvamiseks olid kohapeal õhuväe hävitajad ja mereväe varulaev.
Õhuvägi tuvastas visuaalse vaatluse teel esimese Soome õhuruumi sisenenud drooni ja jälgis seda nägemisulatuses. Selle vastu võitlemise võimalikkust hinnati seoses ohuga inimestele. Droon kukkus maapinnale Kouvolast põhja pool. Politsei piiras ala sisse. Võimude esialgse hinnangu kohaselt oli Kouvolast põhja pool alla kukkunud drooni küljes plahvatamata lõhkepea, mistõttu tehti droon pühapäeva õhtul kontrollitud detoneerimisega ohutuks.
Kaitsevägi jälgis õhuseireradariga ka teist drooni, mis kukkus alla Kouvolast ida pool. Jätkuv tugev lindude ränne samas piirkonnas ja droonidega samal kõrgusel raskendab aeglaste droonide täpset jälgimist. Selle drooni visuaalset vaatlust ei tehtud. Droon kukkus Kouvolast ida pool piirkonda, kus radarjälgimine oli kadunud. Politsei teatas pühapäeval, et droon kukkus alla Luumäki piirkonnas. Drooni osi on leitud õnnetuspaiga ümbrusest laiali pillutatuna ning nende otsimine on jätkunud koostöös võimudega.
Tegevusmudel õhuruumi siseneva drooni tuvastamisel rahuajal
Õhuruumi jälgib pidevalt statsionaarne radarvõrk. Statsionaarset radarseiret täiendavad muud andurid, näiteks mobiilsed lähivaate radarid, mida praegu täiustatakse.
Kui Soome õhuruumile läheneb tundmatu õhusõiduk, näiteks droon, suurendab õhuvägi valmisolekut, andes käsu hävitajale missiooni sooritamiseks. Vajadusel suurendatakse valves olevate hävitajate arvu olukorrale vastavale tasemele.
Rahuajal on hävitajad peamine kaitsevahend droonide vastu. Soome õhukaitse katab ligikaudu 1300 kilomeetrit maismaapiiri ja ulatuslikke merealasid. Õhutõrjesüsteeme saab teisaldada, kuid neid ei saa paigutada igasse võimalikku kohta. Seetõttu on mobiilsed hävitajad kaitsevõime oluline osa.
Kaitsevägi suurendas õhutõrjevalmidust, saates lisaks hävitajatele välja ka mereväe laevu, mis on varustatud jälgimis- ja õhutõrjevõimekusega, ning maaväe helikoptereid.
Droonide tõrjumisel tuleb arvestada ohutusega inimestele
Kaitsevägi oleks olnud valmis Kouvolas alla kukkunud drooni tõrjuma, kuid inimeste võimaliku kahjustamise vältimiseks tuld ei kasutatud. Võimaliku vasturünnaku otsus põhineb kaalutlusel, mille käigus hinnatakse, kas olukord kujutab endast otsest ja tõsist ohtu riigi julgeolekule. Olukorra hindamisel tuleb arvestada drooni tekitatud ohtu võrreldes inimestele tekitatava ohuga. Julgeoleku seisukohast on selge, et selles olukorras asustatud piirkonnas raketi- ega suurtükitõrjet ei kasutata.
Soomele otsest sõjalist ohtu ei ole
Ukraina jätkas täna öösel droonirünnakuid Venemaale. Seni pole enam ühtegi teise riigi drooni Soome sattunud.
Operatiivtegevuse üksikasju, nagu valmisoleku reguleerimine või muud valmisolekumeetmed, detailselt ei kajastata.
Kaitsevägi jälgib õhuruumi tähelepanelikult ja jätkab valmisoleku säilitamist. Kogu sõjaline tegevus, eriti riiki ümbritsevatel aladel, väärib alati tähelepanu ja tekitab mõistetavalt muret. Soome ei seisa aga silmitsi otsese sõjalise ohuga.
