USA ja Iisraeli rünnak Iraanile ning Iraani kättemaks on peatanud naftatootmise piirkonnas. See on tohutu kogus, 15 miljonit barrelit naftat päevas, mis võrdub 15 protsendiga maailma naftatoodangust.

Soome energiaanalüütik Vesa Ahoniemi prognoosib, et nafta hind võib tõusta üle 130 dollari barreli kohta. See oleks kõrgem hind kui Ukraina sõja alguses 2022. aastal, vahendab Yle.

„130 dollari piir võib saada kindlasti ületatud,” ütleb Ahoniemi.

Ahoniemi on energiaanalüütik, kes töötab nüüd taastuvenergia projektide arendaja Winda kommertsdirektorina.

Ahoniemi sõnul on olukord tõsisem kui Ukraina sõja alguses, kui kardeti, et Vene nafta kaob turult.

Nüüd on naftatootmine tegelikult radikaalselt vähenenud, kuna naftamahutid, eriti Iraagis, on hakanud täituma.

Ukraina sõja alguses kartis turg, et kaob kolm või neli miljonit barrelit päevas, samas kui nüüd on ohus 15 miljonit barrelit päevas.

Ahoniemi sõnul ei võtnud turg algselt olukorda piisavalt tõsiselt, kui USA ründas Iraani. Tema hinnangul on põhjuseks osaliselt näiteks Donald Trumpi varasemad teod tariifidega. Varasemates kriisides oli Trump turureaktsioone nähes kiiresti taganenud.

Turg on arvanud, et kui nafta hind kasvõi veidi tõuseb, siis Trump tõmbab väed välja ja kõik on jälle korras, analüüsib Ahoniemi.

Nüüd aga tundub olukord olevat teistsugune. Eelmise nädala lõpus ilmusid teated, et naftamahutid on täis ja tootmist tuleb vähendada.

Trump ei kontrolli seda enam kindlasti ja selget tagasiteed ega väljapääsu sellest dünaamikast pole, ütles Ahoniemi.

Ajalooliselt meenutab olukord kõige enam 1970. aastate naftakriise, kui tootmist piirati poliitilistel põhjustel samal skaalal, ütleb Ahoniemi.

Siis kehtestati hinnakontroll näiteks Ameerika Ühendriikides, mis viis bensiini lõppemiseni ja tanklates pikkade järjekordadeni.

Seega oleme 1970. aastate naftakriisile lähemal kui kunagi varem.