Rootsi teatas eile kolmapäeval 4. märtsil, et kümme Põhja-Euroopa riiki on kokku leppinud valmistuda tsiviilelanike võimalikuks piiriüleseks evakueerimiseks kriisi või sõjalise konflikti korral piirkonnas, et õppida Ukraina sõjast.

Kümme riiki koostavad ühiselt plaanid, mis hõlmavad transporti, piirikontrolli, reisikoridore ja muid küsimusi, vahendab Reuters.

Saksamaa ja Poola on koos NATO liikmete Eesti, Läti, Leedu, Rootsi, Norra, Soome, Islandi ja Taaniga viimastel aastatel intensiivistanud oma ettevalmistusi võimalikuks tulevaseks relvastatud konfliktiks Venemaaga.

„Ukraina kogemused on näidanud, et rahvastiku ajutine liikumine võimaldab riigi jätkuvat kaitsmist, kaitstes samal ajal tsiviilelanikke,” teatas Rootsi kaitseministeerium Põhja-Euroopa lepingut teatavaks tegevas avalduses.

Miljonid inimesed on nelja aasta jooksul pärast Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aasta veebruaris Ukrainast põgenenud, enamik neist otsib varjupaika teistes Euroopa riikides, samal ajal kui konflikt kodus jätkub.

Rootsi teatas, et lisaks transpordi- ja reisikoridoridele hõlmab piiriüleste evakueerimiste planeerimine ka inimeste vastuvõtmist ja registreerimist ning haavatavate rühmade kaitset.

„Lepingu eesmärk on parandada tsiviilelanikkonna kaitset suuremate kriiside või halvimal juhul sõja korral,” öeldi teates.

Kreml on korduvalt öelnud, et Venemaa ei soovi NATO riikidesse tungida.

Eesti, Läti ja Leedu sõlmisid eelmisel 2025. aastal omavahel sarnase lepingu, koostades varuplaanid, et toime tulla võimalusega, et sajad tuhanded inimesed põgenevad Venemaa vägede kogunemise või rünnaku eest.

Soome, kellel on Venemaaga 1340 kilomeetri pikkune piir, sõlmis 2024. aastal sarnase lepingu Rootsiga.