Lähis-Ida sõda ähvardab Soomes toiduainete hindu tõsta. Põhjuseks on toidutootmises kasutatavate väetiste hinnatõus. Kaudselt mõjutab kulusid ka nafta ja maagaasi vähenenud kättesaadavus.
Hinnatõusu pole toidupoodide riiulitel veel näha. Eelseisvatel saagikoristushooaegadel võib olukord aga peaaegu iga põllumajandustoote hinda tõsta, hindab Soome Põllumajandus- ja Metsandustootjate Keskliidu MTK ekspert Max Schulman.
Soomes domineerib väetiseturgu rahvusvaheliselt tegutsev Yara. See toodab umbes 80 protsenti Soomes kasutatavast väetisest. Ligikaudu 20 protsenti väetistest pärineb välismaalt, peamiselt EL-i riikidest, vahendab Iltalehti.
Yara tehasest Soomes eksporditakse samuti väetist. Välismaised operaatorid võivad pakkuda väetistele paremaid hindu kui Soome omad, eriti kriisiolukordades.
On üsna selge, et peagi jääme siin näppe lakkuma, kui keegi maksab paremat hinda või on vajadus suurem, ütleb Schulman.
Yara kommertsdirektor Roland Westerberg kinnitab, et väetiste turuhind on Euroopas ja koos sellega ka Soomes tõusnud. Westerberg kommenteeris asja e-posti teel.
Westerbergi sõnul maksavad enimkasutatavad väetised umbes 500–600 eurot tonni kohta. Hind ilma käibemaksuta tõusis märtsi alguses 58 eurot tonni kohta.
Tarbijahinnad on juba niigikõrged. Soome statistikaameti andmetel oli inflatsioon veebruaris 0,6 protsenti. Pellervo majandusuuringute PTT hinnangul võib pikaajaline sõda Lähis-Idas tuua toiduainete hindadele kaasa laialdase inflatsioonisurve.
Schulmani sõnul pole toiduainete hindade kohta kohest prognoosi. Kevadkülviks vajalikud väetised on suures osas Soome piiride sees olemas. Kevadise saagikoristuse hooaja toodete hinnad võivad veidi tõusta, kui põllumehed prognoosivad kulude tõusu.
Seejärel näeme, kas põllumeestel õnnestub saada veidi paremaid hindu ja kuidas kaubandus sel hetkel hinnad tarbijatele edasi kannab. Ma ei oleks väga närvis, aga hoiaksin olukorral silma peal, räägib ta.
Schulmani sõnul avalduks hinnasurve kodumaisele nisule, piimatoodetele ja lihatoodetele. Maailmast imporditavate toodete hulgas võib üks kallimaks muutuv toode olla kohv.
Globaalsed turud on segaduses, kuna USA ja Iisrael on algatanud Pärsia lahe piirkonnas rea rünnakuid. Iraan on vastutasuks rünnanud riike, mis on tuntud oma naftatootmise poolest.
Riik on kasutanud survestamiseks Hormuzi väina, mis on nafta- ja väetisevedude jaoks elutähtis, ning laevaliiklus seal on praktiliselt seiskunud. Rünnakud on halvanud osa nafta- ja väetisetootmisest piirkonnas.
Schulmani hinnangul kuluks tootmise normaliseerumiseks mitu kuud, isegi kui sõjale peagi lahendus leitaks.
Schulmani sõnul läbib Hormuzi väina umbes veerand maailma väetistest. Soome ei saa Lähis-Idast peaaegu üldse valmisväetisi, kuna põllumajanduses tavaliselt kasutatav lämmastikväetis toodetakse Soomes. Lämmastikväetise toorainet on aga vaja välismaalt.
Varem tulid väetised Venemaalt. Nüüd on kaubavahetus idaga selles osas kokku kuivanud. Norra ettevõte Yara impordib aga endiselt Venemaalt Soome väetiste tootmisel kasutatavat ammoniaaki, kuna ammoniaagile ei kohaldu Venemaa-vastased sanktsioonid.
Westerbergi sõnul ei telli Yara toorainet Pärsia lahe piirkonnast.
Schulmani sõnul peaksime sarnasteks häireteks paremini valmis olema. Väetiste liikumist saaks hõlbustada EL-i ja Soome õigusaktide kehtestatud kaitsetariifide uurimine, mille kohaselt on väetiste kaadmiumi lubatud piirnorm madalam kui mujal EL-is.
Ameerika Ühendriigid kaotasid väetiste imporditollimaksud juba novembris, et põllumehed saaksid väetisi konkurentsivõimelise hinnaga. EL on liikunud teises suunas, ütleb Schulman.
Seni pole Soome suurimatel toidukaupade kettidel olnud vajadust Lähis-Ida olukorra tõttu toodete hindu tõsta. S-grupp ei ole täheldanud toodete kättesaadavuse osas mingeid probleeme, ütleb supermarketi tootegrupi haldamise eest vastutav Jussi Tolvanen e-posti teel. Tolvaneni sõnul on arengute ennustamine keeruline.
