Soome põhjaosas algas jahmatav NATO õppus. See on kavandatud nii, nagu oleks see viimane enne suurt sõda. Tegevus on nii konkreetne, et kinnitab Venemaa agressiooni vahetu ohu olemasolu.

NATO suurõppus Cold Response toimub Norras ja Soomes. Selles osaleb 32 000 sõdurit 14 erinevast NATO riigist. Iltalehti jälgis õppust kohapeal.

Õppuse stsenaarium ehk see, milleks tegelikult valmistutakse, on jahmatav.

Suurõppusega püüab NATO näidata Venemaale, et ta ei kaaluks sõjalist operatsiooni põhjas.

Õppusel ründab Venemaa Soome Lapimaad ja Norra rannikut, et moodustada Murmanski oblastis asuvate tuumarelvabaaside ümber puhvertsoon.

Soomes on lahinguid, milles on palju inimohvreid. NATO selgitab õppuse olemust ja seda, kuidas haavatud sõdurid evakueeritakse Rootsi ja transporditakse sealt rongiga Narvikki.

Tegevus on nii konkreetne ja detailne, et see üksi kinnitab Venemaa vahetu agressiooniohu olemasolu ja tõsidust.

Selliseid ulatuslikke vägede liikumisi ja tsiviilkaitseoperatsioone ei tehtaks, kui NATO sõjaline juhtkond ei peaks luureandmete põhjal Venemaa rünnakut võimalikuks.

Norras võtavad tervishoiutöötajad vastu ja ravivad haavatud sõdureid. Haavatud viiakse vajadusel haiglatesse teistes Norra osades ja välismaal ning õppuse sisu selgitatakse edasi.

Üks õppuse peamisi planeerijaid ütleb, et NATO on põhjas valmis Venemaa rünnaku tõrjumiseks. Planeerijad on saanud NATO Norfolki peakorterilt konkreetsed korraldused, mis näitab õppuse tõsidust.

Õppus on planeeritud nii, nagu oleks see viimane enne sõda, ütleb ta ja jätkab:

Püssimehed on metsas, F-35 piloot taevas ja 300–400 ohvitseri peakorteris.

Sõjaväeallikate sõnul koondaks NATO tegelikkuses Põhja-Norrasse, Põhja-Rootsi ja Soome Lapimaale umbes 200 000 sõdurit.

Valmisolek nende vägede moodustamiseks on olemas. Õppuse Cold Response käigus treenitakse kõike, mida oleks vaja Arktika piirkondades mitme armeekorpuse loomiseks.

Soomes osaleb õppusel 7500 sõdurit. Soome enda üksuste suurus on umbes 3500 sõdurit. Neist paar tuhat on reservväelased.

Soome on saabunud umbes neli tuhat NATO sõdurit Rootsist, Ameerika Ühendriikidest, Prantsusmaalt, Itaaliast ja Suurbritanniast.

Norras on õppusel 19 000 sõdurit. Ülejäänud väed harjutavad Põhja-Jäämerel ja õhus.

Muuhulgas on kohal Hollandi Kuningliku Mereväe maabumistoetuslaev Hr. Ms. Johan de Witt. Õhus lendavad Ühendkuningriigi Kuninglike Õhujõudude hävitajad F-35, Soome Hornetid ja teiste riikide hävitajad. Allveelaevad patrullivad merepinna all.

2024.aasta märtsis toimus sarnane õppus nimega Nordic Response. Juba siis tahtis õppuse ülem saata otsesõnumi Kremlile.

Sõdurite, laevade ja lennukite arvu ning siinviibimisega näitame, et oleme võimelised ulatuslikeks operatsioonideks, mida vajadusel läbi viiksime ka Vene sissetungijate välja tõrjumiseks, rõhutas Ameerika viitseadmiral Douglas Perry toona Iltalehtile.

Perry on ülem NATO põhjapoolses peakorteris, mis asub USA idarannikul Norfolkis. Soome NATO kaitset juhitaks reaalsetes olukordades Norfolkist.

NATO põhjapoolse peakorteri seinal ripub „lahingukell”, mis näitab Soome aega.

Ameeriklased on kindlalt pühendunud Soome, Norra ja Rootsi kaitsmisele. Operatsiooniks Cold Response on laevade ja õhujõudude transpordilennukitega kohale toodud 3000–4000 USA merejalaväelast.

„Meie ühine operatiivne võimekus NATO liitlastena näitab meie võimet Venemaa rünnak tõrjuda. Püüame takistada neil isegi ette kujutamast, et nad võiksid Norrat rünnata,” rõhutas Perry eelmise suurõppuse ajal.

Kahe aasta jooksul on luurehinnangud Venemaa rünnakusoovi kohta muutunud süngemaks.

„Suur osa Venemaa tuumarelvadest asub Norra lähedal Koola poolsaarel. See on väga oluline. Olukord on sarnane külma sõja ajal valitsenud olukorraga,” rõhutab planeerija.

Kartmise asemel peame mõistma, milline on NATO strateegia põhjas.

Operatsiooniga Cold Response tahavad NATO riigid Venemaale näidata, et nad suudavad kiiresti koondada mitme armeekorpuse jagu sõdureid ja varustust Lapimaa mägedesse ja Norra fjordidesse.

Armeekorpuse suurus on erinev, kuid NATO-s on selle tugevus tavaliselt 50 000–60 000 sõdurit.

Tegelikkuses ühineksid NATO täiendused põhjas asuvate kohalike jõududega, nii et Lapimaad ja Norra rannikut kaitseksid paar sada tuhat sõdurit.

Tugevad väed, võimsad relvad ja kaasaegne tehnoloogia kasvavad heidutuseks, mille eesmärk on takistada Venemaa rünnakut.

Cold Response pole kaugeltki vana hea aja sõjaharjutus. Välis- ja julgeolekupoliitika allikad ütlevad Iltalehtile, et sõjaolukorras saaks Lapimaa tervishoiuvõimekus kiiresti otsa.

Venelased võivad proovida ka terrorirünnakut Rovaniemis asuva Lapimaa keskhaigla vastu.

Haiglarong, mis transpordib haavatud Soome sõdureid ja tsiviilisikuid Narviki sadamasse, on nii konkreetne tegu, mis näitab reaalse ohu olemasolu.

Pole saladus, et Norra valmistub sõjaks. Me ütleme kõigile, et nad peavad suutma enda eest vähemalt nädal aega hoolitseda, rõhutab Norra ametnik.

Kodanikel peaks olema juurdepääs muu hulgas akutoitel raadiole, et kuulata võimude juhiseid. Pole kindlust, et võrguühendused toimivad.

Juunis saavad Norra 357 omavalitsust juhised sõjaks valmistumiseks. Iga omavalitsus peab harjutama oma sõjaaegseid kohustusi.

Õppus teeb selgeks, et tänu NATO liikmelisusele ei oleks Soome reaalses olukorras üksi, vaid et näiteks Norra tervishoid on ka soomlaste kasutada.

Tuleb mõista, et põhjas toimuvaid õppusi viiakse läbi selleks, et venelased ei teeks viga, kujutades ette, et NATO ei võta nende vallutussoovi tõsiselt.

Koos tegutsedes arendame nii omaenda oskusteavet kui ka kogu alliansi toimivust. Meil ​​on ühised plaanid ja see õppus on konkreetne tõend meie tugevast võimest ja tahtest oma territooriumi ühiselt kaitsta, rõhutab Soome õhuväe operatiivjuht kolonel Vesa Mäntylä.

Tähelepanu juhitakse asjaolule, et kõik plaanid on valmis.

Viitseadmiral Perry külastas Soomet detsembris.

Koostalitlusvõime tähendab riiklike süsteemide kohandamist nii, et väed, logistika ja teave saaksid sujuvalt üle piiride liikuda. Soome mängib NATO terviklikus julgeolekus võtmerolli, rõhutas Perry.

NATO terviklik kaitse, mille olulisust Perry rõhutab, hõlmab ka tuumarelvi.

Kui Venemaa üritaks okupeerida Soome Lapimaad ja Norra Finnmarki, käivitaks ta operatsiooni oma põhjapoolsete tuumabaaside puhvertsooni laiendamiseks.

Kui Venemaa peaks oma rünnaku algfaasis, isegi lokaalselt, edu saavutama, võiks ta ähvardada NATO riike taktikaliste tuumarelvade kasutamisega, et nad ei alustaks suurt vasturünnakut ründaja vägede hävitamiseks.

Õppuse Cold Response stsenaarium hõlmab NATO kaitseplaneerijate vabadust ennetavalt Lapimaale tuua taktikaliste väikesekaliibriliste tuumalõhkepeadega varustatud rakette.

See tõestaks Venemaale praktikas, et nende tuumaväljapressimine on määratud läbikukkumisele.

Kaitsevägi on Soome valitsusele öelnud, et tuumarelvade Soome territooriumile toomisele ei tohi olla seadusandlikke piiranguid. Kaalul on NATO kaitse usaldusväärsus venelaste silmis.

Cold Response on poliitiliselt ja strateegiliselt oluline õppus. Seda jälgivad ka Saksamaa kantsler Friedrich Merz ja Kanada peaminister Mark Carney.

Riigipeade kohalolek Norra mägedes on oluline. NATO on palju enamat kui Ameerika Ühendriigid. On rahustav teada, et Saksamaa ja Kanada on pühendunud Soome ja Norra abistamisele ja kaitsmisele.