Venemaa varustab Iraani sihtimisinfoga Ameerika vägede ründamiseks Lähis-Idas, mis on esimene märk sellest, et sõjas osaleb – isegi kaudselt – veel üks suur USA vastane, väidavad kolm luureandmetega kursis olevat ametnikku.

See abi, millest varem pole teatatud, annab märku, et kiiresti laienevasse konflikti on nüüd kaasatud üks Ameerika peamistest tuumarelvastatud konkurentidest, kellel on suurepärane luurevõimekus, vahendab Washington Post.

Alates sõja algusest laupäeval on Venemaa Iraanile edastanud USA sõjaliste vahendite, sealhulgas sõjalaevade ja lennukite asukohad, ütlesid kolm ametnikku, kes rääkisid anonüümselt teema tundlikkuse tõttu.

„Tundub, et see on üsna ulatuslik ettevõtmine,” ütles üks ametnikest.

Moskva on avalikult kutsunud üles sõda lõpetama, nimetades seda „provotseerimata relvastatud agressiooniaktiks”.

Venemaa sihtmärgiabi ulatus Iraanile pole täiesti selge. Iraani sõjaväe enda võime USA sihtmärke leida on vähem kui nädala jooksul pärast lahingute algust halvenenud, ütlesid ametnikud.

Pühapäeval Kuveidis toimunud Iraani droonirünnakus hukkus kuus USA sõdurit ja mitu teist sai vigastada. Iraan on tulistanud tuhandeid ühesuunalisi ründedroone ja sadu rakette USA sõjaväepositsioonide, saatkondade ja tsiviilisikute pihta, isegi kui Ameerika-Iisraeli ühine kampaania on tabanud enam kui 2000 Iraani sihtmärki – sealhulgas ballistiliste rakettide baase, mereväe varustust ja riigi juhtkonda.

„Iraani režiim purustatakse täielikult,” ütles Valge Maja pressiesindaja Anna Kelly, kommenteerimata Venemaa abi Iraanile. „Nende ballistiliste rakettide vasturünnak väheneb iga päevaga, nende merevägi hävitatakse, nende tootmisvõimsus hävitatakse ja nende käsilased vaevalt vastu peavad.”

Kui kaitseminister Pete Hegsethilt sel nädalal küsiti tema sõnumi kohta Venemaale ja Hiinale, kes on ühed Iraani võimsamad toetajad, vastas ta, et tal sellist sõnumit pole ja et „nad ei ole siin tegelikult olulised”.

Kaks Venemaa poolt Iraanile antava toetusega kursis olevat ametnikku ütlesid, et Hiina ei paista Iraani kaitset toetavat, hoolimata kahe riigi tihedatest sidemetest.

Ka Peking on kutsunud üles konflikti lõpetama.

Analüütikute sõnul sobib luureandmete jagamine Iraani rünnakute mustriga USA vägede vastu, sealhulgas juhtimis- ja kontrollinfrastruktuuri, radarite ja ajutiste ehitiste osas, näiteks Kuveidis, kus hukkus kuus sõjaväelast.

Viimastel päevadel rünnati ka CIA tugikohta USA saatkonnas Saudi Araabia pealinnas Rijadis.

„Iraan annab varajase hoiatuse radaritele või horisondi kohal asuvatele radaritele väga täpseid tabamusi,” ütles Vene sõjaväe ekspert Carnegie rahvusvahelise rahu fondis Dara Massicot. „Nad teevad seda väga sihipäraselt. Nad ajavad taga juhtimist ja kontrolli,” lisas ta.

Iraanil on vaid käputäis sõjalise kvaliteediga satelliite ja mitte ühtegi oma satelliitide konstellatsiooni, mis muudaks Venemaa palju arenenuma kosmosevõimekuse pakutavad pildid väga väärtuslikuks – eriti kuna Kreml on pärast aastaid kestnud sõda Ukrainas oma sihtimist lihvinud, ütles Massicot.

Nicole Grajewski, kes uurib Iraani koostööd Venemaaga Harvardi Kennedy kooli Belferi keskuses ütles, et Iraani vasturünnakutes oli kõrge „keerukuse” tase, nii Teherani sihtmärkide osas kui ka võimes mõnel juhul USA ja liitlaste kaitset üle trumbata.

„Nad pääsevad läbi õhutõrjest,” ütles ta, märkides, et Iraani rünnakute kvaliteet näib olevat paranenud isegi pärast eelmise aasta suvist 12-päevast sõda Iisraeliga.

Pentagon kulutab kiiresti oma täppisrelvade ja õhutõrje rakettide varusid, on asjaga tuttavad inimesed öelnud Washington Postile, rõhutades muret, mida väljendas staabiülemate ühendkomisjoni esimees kindral Dan Caine ajal, mil president Donald Trump kaalus operatsiooni heakskiitmist. Administratsioon on püüdnud Caine’i hinnangut pisendada.

Venemaa abi muudab seda, kuidas erinevad riigid on alates Venemaa 2022. aasta täiemahulisest sissetungist Ukrainasse pidanud varjusõda. Selle konflikti vältel on USA vastased, sealhulgas Iraan, Hiina ja Põhja-Korea andnud Venemaale kas otsest sõjalist abi või materiaalset tuge Moskva ulatuslikule kaitsetööstusele. Ameerika Ühendriigid on andnud Ukrainale kümnete miljardite dollarite väärtuses sõjavarustust ja jaganud luureandmeid Venemaa positsioonide kohta, et parandada Kiievi sihtmärgistamist.

Neljapäeval edastas Ukraina president Volodõmõr Zelenski sotsiaalmeedias, et Trumpi administratsioon on palunud abi Iraani droonide eest kaitsmisel ning et Kiiev saadab vastuseks „spetsialiste”.

Iraan on olnud Ukraina sõja ajal üks Venemaa peamisi toetajaid, jagades tehnoloogiat odavate ühesuunaliste ründedroonide tootmiseks, mida on korduvalt kasutatud Kiievi õhukaitse ülekoormamiseks ja Ukraina linnade kaitsmiseks annetatud lääneriikide tõrjerakettide varude ammendamiseks.

„Venelased on enam kui teadlikud abist, mida me ukrainlastele anname,” ütles üks ametnikest, kes on kursis Moskva toetusega Teheranile. „Ma arvan, et nad olid väga õnnelikud, et saavad kätte maksta.”

Venemaa luureandmete kogumise kvaliteet ei ole Ameerika omaga võrdne, kuid on siiski maailma parimate seas, jätkas see inimene.

Varem on olnud juttu, et hoolimata löögist ühele oma lähimale partnerile, näeb Kreml USA ja Iraani vahelises pikaleveninud sõjas võimalikke eeliseid, sealhulgas suuremat naftatulu ja teravat kriisi, mis juhib Ameerika ja Euroopa tähelepanu Ukraina sõjast eemale.

Iraan, mille kõrgeim juht tapeti konflikti alguses, võib saada järjekordseks riigiks, mis viimastel aastatel kaotab Venemaa-meelse valitsuse. See algas Süüria ülestõusuga 2024. aasta lõpus, mille käigus kukutati kauaaegne diktaator Bashar al-Assad, ja USA sõjaväe reidiga Venezuela presidendi Nicolás Maduro kinnivõtmiseks jaanuaris.

Sellegipoolest on Moskva otsese sõjalise sekkumise puudumine osaliselt märk vajadusest keskenduda mujale, ütles Massicot.

Tema sõnul on Kreml „väga kindel, et see pole nende probleem ja mitte nende sõda. Strateegilisest vaatenurgast on Ukraina endiselt pikalt esimene prioriteet”.