Laenu intress hüppas Soomes järsult üles

eestinen

12 kuu Euribor, mida kasutatakse Soomes hüpoteeklaenude üldise viiteintressimäärana, tõusis täna reedel 20. märtsil järsult. Intressimäär hüppas 0,134 protsendipunkti võrra 2,658 protsendini.

OP panga vanemanalüütiku Jari Hännikäineni sõnul oli see 12-kuulise Euribori 13. suurim päevane tõus, vahendab Iltalehti.

Eile avas EKP ukse intressimäärade tõstmisele aprillis ja Euribori intressimäärad reageerisid täna vastavalt. 12 kuu Euribor tõusis 0,134 protsendipunkti võrra 2,658%-ni. See oli ajaloo suurim 13. päevane tõus. Tõus on nüüd jõhker, edastab Hännikäinen sotsiaalmeedias.

Üheaastane Euribor on olnud kõrgel tasemel juba üle aasta. Intressimäär on tõusnud eelmisest suvest saadik.

Põhjuseks on Iraani sõda, mis on lühikese aja jooksul tõstnud nafta hinda umbes 50 protsenti ja kahekordistanud bensiini hinda, ning Euroopa Keskpanga neljapäeval väljendatud mure kiireneva inflatsiooni pärast.

EKP otsustas jätta oma peamise rahapoliitika intressimäära, hoiuseintressi 2 protsendi juurde, kuid turud tõlgendasid EKP presidendi Christine Lagarde’i kommentaare kurjakuulutavatena.

„Väljavaated on Lähis-Ida sõja tõttu oluliselt ebakindlamad kui varem, mis tekitab oodatust kiirema inflatsiooni ja oodatust aeglasema majanduskasvu riske,” ütles Lagarde neljapäeval Frankfurdis toimunud EKP intressimäärade koosoleku pressikonverentsil.

Lagarde’i sõnul avaldab sõda energiahindade tõusu tõttu lühiajalisele inflatsioonile oluliselt mõju.

„Keskpika perioodi tagajärjed sõltuvad nii konflikti intensiivsusest ja kestusest kui ka sellest, kuidas energiahinnad mõjutavad tarbijahindu ja majandust,” ütles Lagarde.

„Meil on head eeldused, et selle ebakindluse keskel loominguliselt edasi liikuda. Inflatsioon on olnud meie 2% eesmärgi lähedal, pikaajalised inflatsiooniootused on kindlalt paigal ja majandus on viimastel kvartalitel oma positsiooni hoidnud,” ütles Lagarde.

Soome keskpanga president Olli Rehn kirjutab oma blogis, et kuigi pealkirjad on täis sõja kiireid arenguid, on majanduse jaoks oluline eristada turu esialgseid reaktsioone pikemaajalistest mõjukanalitest reaalmajandusele.

Peame säilitama külma närvi ja hoidma pilku kogu valdkonnal, märgib ta.

Rehni sõnul on väljavaated praegu erakordselt udused.

Konflikti mõjud sõltuvad oluliselt selle kestusest ja ulatusest, eriti sellest, kui kauaks Hormuzi väin suletuks jääb. Samuti on kriitilise tähtsusega, kui palju on kahjustatud gaasi- ja naftatootmise infrastruktuur. Need tegurid määravad suuresti pikaajalise kahju, mida sõda tekitab ülemaailmsetele energiaturgudele, mida on tunda ka Soomes, kirjutab Rehn.

Nafta hind on praegu umbes 50% kõrgem kui kolm nädalat tagasi. Maagaasi hind on sama aja jooksul umbes kahekordistunud.

On selge, et inflatsioon kiireneb sel aastal Iraani sõja tõttu, märgib ta.

Rehni sõnul võib see tuua tagasi mälestusi eelmisest energiahindade hüppest, mida süvendas Venemaa agressioonisõda 2022. aasta kevadel.

Selles olukorras stabiliseerisime inflatsiooni ilma euroala majanduslanguseta. Kasv küll aeglustus, kuid euroala tööhõive määr püsis kõrge, sõnab ta.

Kommentaarid