Ukraina juhitud rahvusvaheline mereväemeeskond, kes NATO õppusel REPMUS/Dynamic Messenger 2025 vaenlase rolli mängis, paljastas NATO mereväe haavatavuse ja „uputas” vähemalt ühe liitlasvägede fregati.
Õppusel otseselt osalenud ukrainlane rääkis väljaandele Frankfurter Allgemeine Zeitung, et Portugali ranniku lähedal läbi viidud viies stsenaariumis harjutati sadamate ja konvoide kaitsmist ning konvoide ründamist. Kõigis viies stsenaariumis said Ukraina väed NATO vägedest jagu. Samuti kasutati Ukraina meredroone Magura V7 – need on väikesed mehitamata kiirpaadid, mis suudavad kas vaenlase laevu rammida või neile paigaldatud relvastusega rünnata.
Alates Venemaa suurpealetungi algusest 2022. aastal on Ukraina merevägi kasutanud neid meredroone, aga ka juhitavaid rakette ja muid relvi okupantide väljatõrjumiseks Musta mere lääneosast, hoolimata sellest, et neil endal suuri laevu pole. Muuhulgas uputati 2022. aasta aprillis Venemaa Musta mere laevastiku lipulaev raketiristleja Moskva.
Seejärel pidi laevastik oma peamise baasi okupeeritud Krimmist Sevastoopolist ida poole Novorossiiskisse kolima. Kuid isegi selles sadamas ründas Ukraina meredroon eelmise aasta detsembris edukalt Venemaa allveelaeva.
Ukraina allika sõnul koosnes REPMUS/Dynamic Messenger 2025 „punane” meeskond Ameerika, Briti, Hispaania ja teiste riikide üksustest, kusjuures Ukrainal oli üldine juhtimine. Eesmärk oli testida uusi tehnoloogiaid realistlikes tingimustes – see tähendab keskkonnas, kus segamist, akustilist luuret ja sõjalisi vastumeetmeid simuleeriti võimalikult realistlikult.
Ukrainlased tõid oma meredrooni Magura V7 kohale mitmes versioonis. Üks kandis luurevarustust ja lõhkelaengut, teine kuulipildujat. Ka teised osalevad riigid kasutasid mehitamata aluseid.
Selle õppuse reeglite kohaselt „vaenlase” laevu tegelikult ei rünnatud. „Võit” saavutati lihtsalt esimesena vaenlase sihtimisega. See jäädvustati seejärel videole. Näiteks kui meredroon sihtis laeva, et hävitada selle radar, loeti see võiduks, kui see sihtis radarit enne enda avastamist. Vastupidi, kui laeva meeskonnal õnnestus seda eelnevalt pildistada, loeti see tõrjutuks.
Õppuse viies stsenaariumis osales kümneid üksusi. Lisaks meredroonidele kasutasid mõlemad pooled ka õhusõidukeid ja suuremaid sõjalaevu. Neljanda nädala lõpus tuli Kiievi allikate sõnul võidukalt välja „punane” meeskond. Õppus näitas selgelt, et mehitamata süsteemid koos operatiivkogemuse ja tõestatud planeerimisega kujutavad endast NATO mereväele „reaalset ohtu” – eriti kuna NATO pole selliste relvade rünnakuteks veel piisavalt ette valmistatud.
Näiteks simuleeritud rünnaku ajal konvoile õnnestus „punasel” meeskonnal fregatile nii palju „tabamusi” anda, et see oleks reaalses lahingus uppunud. Viis minutit hiljem küsis „sinine” meeskond, kes olukorrast ikka veel teadlik polnud, ühises vestluses: „Kas te siis ründate meid või mitte?” Ukraina allikas lisas: „Probleem polnud selles, et nad ei suutnud meid peatada – nad polnud isegi meie relvi näinud.”
NATO pressiesindaja kinnitas Frankfurter Allgemeine Zeitungile, et esimest korda alliansi ajaloos juhtis ja koordineeris Ukraina merevägi selle õppuse ajal „vastasjõude” – ajalooline verstapost, mis kinnitab Ukraina kasvavat rolli NATO õppustel. Õppus tõi esile uusimaid suundumusi mereväesõjas. „Ukraina juhtkond tõi õppusele lahingurealismi, edendades seeläbi innovatsiooni ja uute NATO taktikate väljatöötamist. NATO sai Ukraina rindelt väärtuslikke õppetunde. See edendab uute võimete arendamist, et vastata reaalsetele ohtudele,” sõnas ta.
Eelmisel kevadel oli NATO-l võimalus saada sarnane õppetund, ehkki maismaal. Eestis toimunud „Siili” õppuse ajal suutsid umbes kümme Ukraina droonispetsialisti teha kahjutuks kaks NATO pataljoni. Brüsselis öeldi, et nad olid tol ajal „šokeeritud”, kui halvasti olid liitlasväed ette valmistatud selliseks droonisõjaks, nagu seda praegu Ukrainas peetakse. NATO juhtimispunktide kõrge „nähtavus” oli eriti üllatav.
