Iraan ütles, et maailm peaks olema valmis selleks, et nafta hind tõuseb 200 dollarini barreli kohta, kui Iraani väed ründasid täna kolmapäeval 11. märtsil blokeeritud Pärsia lahes kaubalaevu.

Iraan tulistas kolmapäeval ka Iisraeli ja sihtmärke kogu Lähis-Idas, näidates, et ta suudab endiselt vastu võidelda vaatamata sellele, mida USA sõjaministeerium Pentagon on kirjeldanud kui seni intensiivsemaid USA-Iisraeli rünnakuid, vahendab Reuters.

Naftahinnad, mis selle nädala alguses järsult tõusid, on langenud ja aktsiaturud on taastunud, kusjuures investorid panustavad praegu, et USA president Donald Trump leiab kiire viisi, kuidas lõpetada sõda, mille ta alustas koos Iisraeliga peaaegu kaks nädalat tagasi.

Trump, kes on sel nädalal korduvalt püüdnud turge rahustada, et sõda lõpeb peagi, ütles Axiosele antud telefonivestluses, et Iraanis pole „praktiliselt midagi enam”, mida rünnata. „Natuke seda ja teist… Iga kell, kui ma tahan, et see lõppeks, see lõpeb,” ütles Trump lühikeses telefonivestluses.

Kuid seni pole kohapeal mingit rahunemist olnud ega mingeid märke, et laevad saaksid ohutult läbi Hormuzi väina sõita, kus viiendik maailma naftast on blokeeritud kitsa kanali taha piki Iraani rannikut. See on halvim energiavarustuse katkestus pärast 1970. aastate naftašokke.

Rahvusvaheline Energiaagentuur, mis koosneb suurematest naftat tarbivatest riikidest, soovitas hindade stabiliseerimiseks vabastada 400 miljonit barrelit globaalsetest strateegilistest reservidest, mis on ajaloo suurim omataoline sekkumine, mille Washington kiiresti heaks kiitis. Kuid kiirus, millega riigid saavad seda vabastada, moodustab vaid murdosa Hormuzi väina kaudu toimuvast pakkumisest.

„Olge valmis selleks, et nafta hind on 200 dollarit barreli kohta, sest nafta hind sõltub piirkondlikust julgeolekust, mille te olete destabiliseerinud,” ütles Iraani sõjaväe juhtkonna pressiesindaja Ebrahim Zolfaqari Ameerika Ühendriikidele adresseeritud kommentaarides.

Naftahinnad, mis esmaspäeval kerkisid lühiajaliselt ligi 120 dollarini barreli kohta, on sellest ajast alates stabiliseerunud 90 dollari ümber, mis viitab sellele, et investorid panustavad sõja kiirele lõpule ja väina taasavamisele.

Iraani ametnikud andsid täna kolmapäeval mõista, et kavatsevad sõja jätkudes kehtestada pikaajalise majandusšoki.

Pärast seda, kui Teheranis asuva panga kontorid said öösel rünnaku osaliseks, ütles Zolfaqari ka, et Iraan vastab rünnakutega pankade vastu, mis teevad äri Ameerika Ühendriikide või Iisraeliga. Ta lisas, et Lähis-Ida inimesed peaksid pankadest 1000 meetri kaugusele jääma.

Iraani revolutsioonikaart teatas, et nende väed tulistasid Pärsia lahes kahte laeva, mis olid nende käske eiranud. Üks neist, Tai lipu all sõitev puistlastilaev süüdati põlema, sundides meeskonda evakueerima. Kolm inimest on kadunud ja arvatakse olevat masinaruumis lõksus.

Reuters ei suutnud kinnitada teist intsidenti, mida kaardivägi kirjeldas ja mis hõlmas seda, mida nad kirjeldasid kui Libeeria lipu all sõitvat laeva. Kuid kaks teist laeva, Jaapani lipu all sõitev konteinerlaev ja Marshalli saarte lipu all sõitev puistlastilaev said mürskude poolt kahjustada.

Rünnakud tõstsid sõja algusest saadik tabamuse saanud kaubalaevade arvu 14-ni.

Üks Iisraeli kõrgem ametnik ütles Reutersile, et Iisraeli juhid on nüüd eraviisiliselt tunnistanud, et Iraani valitsev süsteem võib sõja üle elada. Kaks teist Iisraeli ametnikku ütlesid, et pole märke, et Washington oleks kampaania lõpetamisele lähedal.

Täna kolmapäeval tulid Iraanis tänavatele tohutud rahvahulgad õhurünnakutes hukkunud kõrgemate komandöride matustele, mis oli järjekordne avalik vastupanu ilming. Nad kandsid kirstusid ning lehvitasid tapetud kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei ja tema poja ning mantlipärija Mojtaba lippe ja portreesid.

Iraani ametnik ütles Reutersile, et Mojtaba Khamenei sai sõja alguses kergelt haavata, kui õhurünnakutes hukkusid tema isa, ema, naine ja poeg. Pärast sõja algust pole ta avalikkuse ette ilmunud ega otsest sõnumit edastanud.

Iraani sõjavägi teatas teisipäeval, et tulistas rakette sihtmärkide pihta, sealhulgas USA baasi Põhja-Iraagis, USA mereväe peakorterit Lähis-Idas Bahreinis ja sihtmärke Kesk-Iisraelis. Bahreinis kostsid plahvatused, samas kui Dubais said lennujaama lähedal alla kukkunud kahe drooni tagajärjel haavata neli inimest.

Teheranis ütlesid elanikud, et nad on harjunud öiste õhurünnakutega, mis on ajanud sadu tuhandeid inimesi maale põgenema ja saastanud linna musta õlisuitsuvihmaga.

„Eile õhtul toimusid pommitamised, aga ma ei kartnud enam nii palju kui varem. Elu läheb edasi,” ütles 52-aastane Farshid Reutersile telefoni teel.

USA ja Iisraeli ametnike sõnul on nende eesmärk lõpetada Iraani võime suunata jõudu oma piiridest väljapoole ja hävitada tema tuumaprogramm, kuigi nad on kutsunud iraanlasi üles ka riigi vaimulikke valitsejaid kukutama.

Iisraeli kaitseminister Israel Katz ütles kolmapäeval, et operatsioon „jätkub ilma igasuguse ajalise piiranguta, nii kaua kui vaja, kuni me saavutame kõik eesmärgid ja võidame kampaania”.

Kuid mida kauem sõda kestab, seda suurem on oht maailmamajandusele ja kui see lõpeb Iraani vaimuliku valitsuse püsimajäämisega, kuulutab Teheran kindlasti võidu välja.

Iraani politseijuht Ahmadreza Radan ütles kolmapäeval, et igaüht, kes tänavatele läheb, koheldakse „vaenlasena, mitte protestijana. Kõik meie julgeolekujõud hoiavad näppe päästikul”.

Iraani ÜRO suursaadiku Amir Saeid Iravani sõnul on alates USA ja Iisraeli õhurünnakute algusest 28. veebruaril tapetud üle 1300 Iraani tsiviilisiku. Kümneid inimesi on tapetud ka Iisraeli rünnakutes Liibanonis.

Iraani rünnakutes Iisraelile on hukkunud vähemalt 11 inimest ja Liibanonis on surnud kaks Iisraeli sõdurit. Washingtoni andmetel on tapetud seitse USA sõdurit ja umbes 140 on haavata saanud.