Ametnikud hoiatavad, et Euroopa peaks valmistuma „halvimaks stsenaariumiks”, kus sõdida tuleb Venemaaga ilma USA abita, kui Donald Trump ja Vladimir Putin kokku lepivad.

Euroopa kõrgete ametnike hoiatus ja reedel avaldatud parlamendiliikmete uus raport tulid keset kasvavaid hirme, et Trump ei pruugi enam NATO liikmesriike kaitsta, kui Venemaa peaks nende territooriumi ründama, vahendab Daily Mail.

Üks Euroopa ametnik ütles: „Ameeriklaste lahkumine Euroopa julgeolekuasjadest ei ole enam halvim stsenaarium. Halvim stsenaarium on see, et ameeriklased lahkuvad Euroopa julgeolekust ja pöörduvad meie vastu.”

See võib hõlmata Trumpi katset sõlmida venelastega meie peade kohal suurtehing – asi, mis tundus võimatu viis kuni kuus aastat tagasi, lisas allikas.

Teine Briti sõjaväeallikas hoiatas ka, et USA ei pruugi olla seal, et kaitsta idatiiba, kui seda rünnatakse, teatab Times.

Mured tekivad ajal, mil Pentagon kaalub, kas suunata algselt Ukrainale mõeldud relvad Lähis-Itta, kuna sõda Iraanis koormab USA sõjaväe kõige kriitilisema laskemoona varusid, teatas Washington Post neljapäeval, viidates kolmele asjaga kursis olevale isikule.

Relvade hulka, mida võidakse ümber suunata, kuuluvad õhutõrje püüdurraketid, mis on ostetud eelmisel aastal käivitatud NATO algatuse kaudu, mille raames partnerriigid ostavad Kiievile USA relvi, öeldi aruandes.

Samal ajal teenib Putin Kiievi Majanduskooli (KSE) Instituudi andmetel nafta ja gaasi müügist vähemalt 650 miljonit eurot päevas.

Sõda on põhjustanud Venemaa nafta nõudluse hüppelist kasvu ning Trump on kütusehindade langetamiseks ajutiselt mõned sanktsioonid tühistanud.

USA operatsioonid Lähis-Idas on jätkuvalt intensiiviseerunud.

USA vägesid Lähis-Idas juhtiv keskväejuhatuse ülem, admiral Brad Cooper ütles kolmapäeval, et USA on tabanud Iraanis üle 10 000 sihtmärgi ja on teel Iraani võime piiramiseks kasutada oma jõudu väljaspool oma piire.

USA sõjaministeeriumi Pentagoni pressiesindaja ütles, et ministeerium „tagab, et USA vägedel ja meie liitlaste ja partnerite vägedel on olemas kõik vajalik võitlemiseks ja võitmiseks”.

Vastuseks päringule raporti kohta ütles NATO pressiesindaja Allison Hart, et relvi tarnitakse jätkuvalt Kiievile.

„Kõik, mille eest NATO liitlased ja partnerid on PURL-i kaudu maksnud, on Ukrainasse tarnitud või liigub sinna jätkuvalt,” ütles ta, viidates Ukraina prioriteetsete nõuete nimekirjale, mis võimaldab Euroopa riikidel maksta USA relvade eest Ukraina nimel.

See tuleb ka pärast seda, kui Trump ütles neljapäeval kabinetiistungil, et USA ei ole enam oma liitlaste jaoks „olemas”, kuna NATO ei ole valmis aitama Iraani sõjas.

USA president ütles, et enne operatsiooni „Epic Fury” algust eelmisel kuul oli ta alati NATO jaoks „olemas“, kuid ta jätkas: „Vähemalt olime. Ma ei tea enam, kui aus olla.”

Ta lisas: „Me olime alati olemas, kui nad abi vajasid. Me oleksime alati olnud, kui nad abi vajasid.”

„Me oleme seal, et kaitsta Euroopat Venemaa eest, teoreetiliselt see meid ei mõjuta, meil on suur ja ilus ookean. Me oleme seal, et kaitsta NATO-t… et kaitsta neid Venemaa eest… Aga nemad ei ole seal, et meid kaitsta. See ei ole loogiline,” märkis ta.

See tuleb ka pärast seda, kui Trump kirjeldas eile Suurbritannia lennukikandjaid kui „mänguasju võrreldes sellega, mis meil on”, kommenteerides Ühendkuningriigi toetuse puudumist tema sõjas Iraani vastu.

Veel ühe märgina transatlantilise „erilise suhte” sügavkülmast ründas president kuningliku mereväe võimekust USA NATO liitlaste vastase tiraadiga.

Neljapäeval Valges Majas ajakirjanikele rääkides ütles USA president: „Britid ütlesid: „Me saadame oma lennukikandjad” – mis muide pole just parimad lennukikandjad, need on mänguasjad võrreldes sellega, mis meil on – „Me saadame oma lennukikandja, kui sõda on läbi”. Ma ütlesin: „See on imeline, suur aitäh – ärge vaevake end.””