„Sõda käib viiendat aastat ja selle mõjud kanduvad aeg-ajalt üle piiride. Täna, küll mitte esimest korda, ka Eestisse. Oluline on, et Eesti ei olnud rünnaku sihtmärk,” rõhutas peaminister Kristen Michal. „Tegemist on Ukraina massiivsete vasturünnakutega Venemaa agressioonile, mis on sihitud Ust-Luga ja Primorski sadamatele. Need on sadamad, kust Venemaa ekspordib energiakandjaid ja Putin saab sõjapidamiseks raha, et õõnestada Euroopa ja maailma riikide iseseisvust, pidada sõda Ukraina vastu ja tappa inimesi. Tänased rünnakud toimusid kolmes laines, millest mõned droonid jõudsid siia. Viimasest lainest käivitus ka ohuteavitus. Me õpime igast olukorrast ja muudame teavitussüsteemi kaasaegsemaks. Eesti on valmis kaitsma end mistahes rünnaku eest. Meie kaitsekulud on 5,4%, oleme NATO-s tipus, see raha läheb Eesti riigi kaitsesse. Selleks, et Eesti inimesed oleksid kaitstud, pannakse nii palju raha, jõudu ja aega kui vähegi võimalik,” ütles peaminister.

„Kõik võivad oma igapäevaste tegevustega jätkata. Tegemist oli eksinud droonidega. Kuni Venemaa sõdib, me peame selliste riskidega arvestama,” ütles siseminister Igor Taro. „Ohuteavituse puhul me hindame, mis on konkreetse juhtumi risk. Täna oht oli ja ohuteavitus toimis. Iga selline sündmus on kõigile väärtuslik kogemus. Arendame võrgupõhist välkteavitust, mis edastab teateid heli-, valguse- ja vibratsioonisignaalidega. See on järgmine suur samm meie elanikkonnakaitses.”

Täna varahommikul kell 3.43 tabas droon Auvere elektrijaama korstent. Inimesed viga ei saanud. Praeguse teadmise kohaselt polnud droon suunatud Eestisse, vaid kaldus siia oma trajektoorilt. Hiljem, kella 8.30 paiku, jõudis üle Peipsi Eestisse veel üks lendav objekt, mille peale käivitati ohuteavitus.

Vahetut ohtu Eestile ei ole ning inimesed saavad jätkata tavapäraste tegevustega. Juhtumi asjaolusid uurivad riigiprokuratuur ja kaitsepolitseiamet.

Enefit Poweri hinnangul ei ole Auvere elektrijaam drooniintsidendis olulisi kahjustusi saanud, mis ei sega jaama opereerimist. Intsidendil puudub mõju Eesti elektrisüsteemi toimimisele. Elering kinnitab, et varustuskindlus on tagatud.

Riigikantselei valmistab ette õigusmuudatusi, mis annavad kriitilise taristu omanikele võimaluse soetada droonide vastu täiendavaid kaitsevahendeid. Koostamisel on korrakaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis loob ühise drooniseire võimalused ja määrab täpsemalt ära, kes milliste droonide vastu kaitsmisega tegeleb. Näiteks millal peab reageerima kaitsevägi ja millal politsei- ja piirivalveamet. Eelnõu annab riigikaitseobjektide omanikest elutähtsa teenuste osutajatele õiguse drooniseire ja kaitsega ise tegeleda. ettevõtted saavad õiguse teenust osutada, seni on see olnud võimalik ainult politsei- ja piirivalveametil.

Lisainfot käitumisjuhiste kohta droonide korral saab olevalmis.ee lehelt: https://www.olevalmis.ee/droon avaneb uues vahekaardis

Lisainfo: https://www.kriis.ee