Veebruari lõpus teatas Eesti Kaitseinvesteeringute Keskus RKIK otsusest rajada riigi idapiirile ehk Venemaa piirile 600 betoonpunkrit. Need rajatakse Eesti ja Venemaa vaheliste maismaapiiri lõikudele Peipsi järve põhja- ja lõunakaldale.
Ehitustööd algasid eelmise aasta lõpus veel enne lõpliku hankeotsuse langetamist, teatas RKIK detsembris. Lisaks on kõigi punkrite asukoht juba otsustatud. Tööd peaksid valmima 2027. aasta lõpuks, vahendab Iltalehti.
Samal ajal ja koostöös Eestiga ehitavad Läti ja Leedu sarnast lkaitseiini ka oma piirile Venemaa ja Valgevenega. Eesti jaoks läheb ehitustöö maksma 60 miljonit eurot.
Nüüd avalikustatud otsuses pole uus mitte Balti kaitseliini idee iseenesest, vaid konkreetne otsus, mis tehti koos Lätiga punkrite rajamiseks. Kaitseliini põhimõtteline otsus tehti juba 2024. aasta jaanuaris, täpsustab RKIK oma ingliskeelses projektiesitluses.
Punkrid on vaid üks osa kaitseliinist. See on massiivne tõkketsoon, mille Balti riigid plaanivad rajada NATO ja Venemaa piirile. Peamise okastraataia taha paigutatakse muuhulgas tankitõrjekaevikud ja betoonist tankitõrjetõkked, mida tuntakse draakonihammastena, lisaks tulevad miiniväljad ja laod.
Kui kaitseliin rajatakse nii jõuliselt, nagu RKIK seda oma infograafikus esitleb, hakkab piir meenutama Berliini müüri või Ida- ja Lääne-Saksamaa piiri külma sõja lõpus 1980. aastatel.
Iga punker on umbes 35 ruutmeetri suurune ja mahutab umbes 10 sõdurit. Konstruktsioonid on projekteeritud nii, et punker peaks suutma kaitsta sõdureid Vene 152 mm kaliibriga suurtükimürskude eest.
Eesti kirdepiir Peipsi järve põhjaküljel on kaardil mõõdetuna umbes 75 kilomeetrit pikk, kui mõõtmissamm on umbes 1 kilomeeter. Samamoodi on Eesti kagupiir järve lõunaküljel umbes 100 kilomeetrit pikk, mõõdetuna samal viisil. See tähendab, et plaanis on ehitada Venemaa piirile üks punker iga 300 meetri tagant.
Vahele jääb Peipsi järv, mille rannikut Eesti peab kaitsma, kuid mida see punkrihange ei mõjuta.
Peipsi järve pindala on 2600 ruutkilomeetrit ja kogu järvistu pindala on 3600 km², kui sisse arvata Lämmijärv ja Pihkva järv. Erinevalt enamikust Soome järvedest on Peipsi järv avar ja enamasti saarteta.
