Balti ja Põhjala riigid plaanivad anda Ukrainale kahepoolseid laene, kui Euroopa Liidu plaan ei õnnestu

Ukraina saab üksikutelt EL-i riikidelt raha oma sõjategevuse rahastamiseks isegi siis, kui Ungari ja Slovakkia jätkavad lubatud 90 miljardi euro suuruse laenu blokeerimist, ütlesid kaks EL-i diplomaati väljaandele Politico.

EL-i juhid kohtuvad järgmisel nädalal Brüsselis tippkohtumisel, lootes veenda Ungari peaministrit Viktor Orbánit ja tema Slovakkia kolleegi Robert Ficot kinni pidama lubadusest laen heaks kiita, mis peaks andma kaks kolmandikku rahast, mida Ukraina vajab Venemaa sissetungi vastu võitlemiseks kuni 2027. aasta lõpuni.

Kuid kui nad keelduvad taganemast, on mõnel Balti ja Põhjala riigil plaan anda Ukrainale piisavalt raha, et see selle aasta esimesel poolel pinnal püsiks, ütlesid kaks aruteludega kursis olevat EL-i diplomaati. Neile, nagu ka teistele selles loos osalejatele, anti anonüümsus tundlike läbirääkimiste kohta vabalt rääkida.

Kui EL-i laen edasi lükatakse, võib Ukraina vajada septembrini pinnal püsimiseks kuni 30 miljardit eurot kahepoolseid laene, ütles teine ​​​​läbirääkimistega kursis olev isik. Kahepoolsed laenud ei vaja EL-i heakskiitu.

Eraldi ütles Hollandi rahandusminister Eelco Heinen teisipäeval oma kolleegidele, et tema valitsus on ette näinud 3,5 miljardi euro suuruse aastase kahepoolse toetuse saatmise Kiievile kuni 2029. aastani, ütlesid kaks teist diplomaati.

Budapest või mõni muu EL-i pealinn võib 90 miljardi euro suuruse laenu blokeerida, hoolimata sellest, et see oli juba detsembris heaks kiidetud, sest üks eelnõudest, mis vajab enne raha väljamaksmist heakskiitu, nõuab kõigi liikmesriikide heakskiitu.

„See pole esimene kord, kui meil on Ungariga sarnaseid raskusi,” ütles EL-i majandusvolinik Valdis Dombrovskis vastuseks Politico teisipäeval esitatud küsimusele. „Me anname selle laenu ühel või teisel viisil.”

Ukrainale individuaalse rahastamise ideed arutati juba enne detsembri tippkohtumist, kus kõik liikmesriikide juhid leppisid kokku ühe EL-i laenu edasiliikumises. Individuaallaenude võimalust peeti tol ajal vastuvõetamatuks, kuna see õõnestaks EL-i solidaarsust Ukrainaga ja paljastaks blokis sügavad lõhed.
Kuid kui Orbán keeldub oma vastuseisust loobumast, võib see olla ainus tee edasi.

Kiievi rahastamisvajadus on leevenenud pärast seda, kui Rahvusvaheline Valuutafond kiitis eelmise kuu lõpus heaks 8,1 miljardi dollari suuruse laenu, makstes kohe välja 1,5 miljardit dollarit. Riigil peaks olema piisavalt raha, et jääda maksevõimeliseks mai alguseni, ütlesid neli Kiievi rahandusega tuttavat inimest.

Varasemad EL-i hinnangud olid näidanud, et Kiiev läheb märtsi lõpus pankrotti, mis seaks ta Venemaa vägede ja USA juhitud rahukõneluste ees ebasoodsasse olukorda ning suurendaks seetõttu 90 miljardi euro suuruse EL-i päästerõnga pakilisust.

Laen tundus olevat paigas kuni jaanuari lõpuni, mil Vene droonirünnak kahjustas torujuhet Družba, mis transpordib Vene naftat läbi Ukraina Ungarisse ja Slovakkiasse. Budapest ja Bratislava on vabastatud EL-i Venemaa nafta sanktsioonidest.

Orbán süüdistas Ukrainat torujuhtme remondi tahtlikus edasilükkamises poliitilistel põhjustel ja taganes detsembri tippkohtumisel antud lubadusest Ukraina laen heaks kiita. Ungari juht blokeeris ka EL-i 20. sanktsioonide paketi Venemaa vastu, mille vastuvõtmiseks on vaja kõigi 27 juhi ühehäälset toetust.

Orbán, kellel seisavad 12. aprillil ees olulised üleriigilised valimised, on oma kampaaniat pidanud Ukraina-vastasel platvormiga. Tema erakond Fidesz jääb küsitlustes opositsioonierakonna Tisza järel maha.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kes on eitanud süüdistust, et Kiiev keeldub torujuhet poliitilistel põhjustel parandamast, ütles eelmisel nädalal ajakirjanikele, et kuigi ta ei soovi seda teha, võiks ta nafta Družba kaudu voolama saada „kuu või pooleteise pärast” – mis oleks vahetult pärast Ungari valimisi.

Zelenski ütles eelmisel kuul ajakirjanikele, et Ukraina ei paranda torujuhet, kuna Venemaa on seda korduvalt rünnanud, sealhulgas ajal, mil hooldustöötajad seda kohapeal parandasid.

Nii Kiievis kui ka Brüsselis arvatakse, et kui Orbán kaotab valimised, võib opositsiooniliider Péter Magyar olla Ukrainale laenu andmise heakskiitmise suhtes vastutulelikum, eriti kui Družba torujuhe parandatakse või kui Ungari saab EL-ilt mõne muu prääniku, väidavad kolm diplomaati.

Kuigi Magyar on valimiskampaania ajal Ukraina kohta kriitilisi avaldusi teinud ja – nagu Orbán – välistanud sõdurite saatmise või relvatarned, on ta tunnistanud ka Venemaad sõja agressorina. Diplomaadid ütlesid, et loodavad, et teda võib motiveerida soov vabastada Ungarile külmutatud EL-i vahendid.

Teine potentsiaalne porgand: Ungari on taotlenud 16 miljardi euro suurust laenu EL-i SAFE programmist, mis pakub odavat raha riikidele, kes ostavad relvi hulgi. Euroopa Komisjon pole seda taotlust veel heaks kiitnud. Kui Orbán eirab küsitlusi ja võidab valimised, loodab EL, et ta astub teelt kõrvale, sest tal pole enam vaja valijate poolehoiu võitmiseks Ukraina-vastast meelsust õhutada, ütlesid kolm diplomaati.

Brüssel peab Slovakkia peaministrit Ficot, kes on Orbániga laenu blokeerimiseks koostööd teinud, väiksemaks takistuseks, ütlesid kaks teist EL-i ametnikku. Fico lubas pühapäeval laenu blokeerida, kui Družba torujuhet ei parandata, isegi kui Orbán valimised kaotab.

Kommentaarid

Discover more from eestinen

Subscribe to get the latest posts sent to your email.