Asjatundja on öelnud, et Vladimir Putin võib NATO-sse sissetungi eesmärgil pilgu suunata pisikesele Ida-Euroopa linnale.

Endine Briti diplomaat Tim Willasey-Wilsey on hoiatanud, et brutaalse Venemaa juhi „projekt” pole veel lõppenud, kus ta eeldab, et Putinil on „2026. aastal hea aasta”, vahendab Daily Mail.

Londoni King’s College’i professor hoiatas, et isegi kui rünnakud ja tulevahetus Ukrainas lakkavad, võivad Kremli isanda järgmised sammud olla veelgi julgemad.

Ekspert arvab, et Putin alustab esmalt Ukraina servade „närimisega”, et liitlaste antud garantiisid proovile panna.

Ja NATO alustaladele on eriti ohtlik Narva – väike linn Eesti-Venemaa piiril, ütles ta.

„Olen ​​alati pidanud väga ohtlikuks Narvat, kus elab 80 protsenti vene elanikkond,” ütles Willasey-Wilsey väljaandele The Sun.

„Kas me tõesti usume, et Ameerika Ühendriigid lähevad sõtta ühe Eesti linna pärast? Ma pole enam kindel, kas ma usun,” märkis ta.

See toimub ajal, mil ÜRO Julgeolekunõukogu pidi kokku kutsuma erakorralise istungi pärast seda, kui Putin lasi Ukraina pihta ballistilise raketi Orešnik.

Kiiev süüdistas Venemaad ka selles, et tsiviilisikute vastu suunatud terroriga on jõutud „kohutavalt uuele tasemele sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes”.

Samal ajal on väidetud, et Venemaa pettis Aafrika sõdureid oma ridadesse astuma, enne kui neid käimasolevas sõjas „hakklihalihamasina lihana” kasutas.

Novembris teatas Kiiev, et on tuvastanud Venemaa armees teenivaid 1426 võitlejat 36 Aafrika riigist, kuid hoiatas, et tegelik arv võib olla suurem.

Ukraina välisminister Andri Sõbiha väitis, et neid kasutatakse kahurilihana.

Mujal on Chatham House’i ekspertidelt ilmunud hoiatusi väikese Eesti linna Narva kohta, kesk spekulatsioone, et Moskva peab seda lõpetamata projektiks.

Eesti idapiiril asuv Narva on Venemaast eraldatud samanimelise jõega, mille vastas asub Ivangorodi linn.
Need kaks linna jagati pärast Eesti iseseisvumist, muutes Narva üheks idapoolseimaks punktiks mitte ainult EL-is, vaid ka NATO-s.

Ja linna demograafia lisab riske veelgi, kuna umbes 97 protsenti kohalikest räägib vene keelt ja paljudel on perekondlikud sidemed Venemaal.

Varsti pärast Eesti iseseisvumist hääletasid linn ja selle ümbrus mitteametlikul referendumil samuti riigist iseseisvumise poolt.

Eesti valitsus nimetas selle hääletuse siiski põhiseadusevastaseks, kuna paljud eeldasid, et tegemist oli Moskva vaikselt peale surutud sammuga.

Mure kasvas aga alles pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, millele järgnesid Putini kommentaarid, et Narva tuleks „tagasi võtta”.

Ja kuigi Eesti on üks Ukraina suurimaid toetajaid ning on andnud SKP-le vastavat abi rohkem kui ükski teine ​​riik, on Narva linna igapäevaelu keeruline.

Pärast aastakümneid NSV Liidu all olemist ei kadunud linna sügavad kultuurilised ja keelelised sidemed Venemaaga ka pärast iseseisvumist.

Vaen kahe riigi vahel on tänapäevalgi selge, kusjuures Eesti püüab agressiivselt oma nõukogude minevikust võimalikult kaugele pääseda, kutsudes oma kodanikke üles vältima sõitmist Venemaale.

Samal ajal võib piiriületus, mis oli kunagi rutiinne, nüüd võtta aega kuni kümme tundi.

See juhtus pärast seda, kui Venemaa kuulutas selle jaanuari alguses Ukraina ja tema Euroopa liitlased „sõja teljeks”. Kreml hoiatas ka, et välisväed võivad saada legitiimseks sõjaliseks sihtmärgiks pärast seda, kui Suurbritannia lubas rahulepingu osana Kiievisse sõdureid saata.

Moskva sõnum tuli pärast seda, kui president Volodõmõr Zelenski liitlased teatasid Pariisi tippkohtumisel, et on nõustunud Ukraina oluliste julgeolekugarantiidega.

Venemaa nimetas plaani „militaristlikuks” – välisministeerium teatas, et „kõiki selliseid üksusi ja rajatisi peetakse legitiimseteks sõjalisteks sihtmärkideks”.

„Nn Tahte koalitsiooni ja Kiievi režiimi uued militaristlikud deklaratsioonid moodustavad koos tõelise sõjatelje,” teatas Venemaa välisministeerium avalduses, nimetades Kiievi liitlaste koostatud plaane ohtlikeks ja hävitavateks.

„Nende osalejate plaanid muutuvad üha ohtlikumaks ja hävitavamaks Euroopa mandri ja selle elanike tuleviku jaoks, keda Lääne poliitikud sunnivad ka neid püüdlusi oma taskust rahastama,” lisati avalduses.

Moskva, mis algatas 2022. aasta veebruaris täiemahulise sissetungi Ukrainasse, on korduvalt hoiatanud, et ei aktsepteeri ühtegi NATO liiget, kes saadab Ukrainasse rahuvalvajaid, ja on ähvardanud, et ka nemad võivad tule alla sattuda.

See juhtus pärast seda, kui Briti peaminister Keir Starmer allkirjastas Pariisis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Zelenskiga jaanuaris kavatsuste protokolli, milles kirjeldati sõdurite saatmist rahulepingu sõlmimise korral.

Täpsemad üksikasjad selle kohta, kuidas Venemaa tegutseb puudusid, aga Zelenski kordas, et ta pole veel saanud ühemõttelist vastust selle kohta, mis juhtuks, kui Venemaa uuesti ründaks.

Ukraina teatas ka seda, et kõige keerulisemad küsimused mis tahes võimalikus sõjategevuse lõpetamise kokkuleppes – idapoolse Donbassi piirkonna territoriaalne kontroll ja Venemaa okupeeritud Zaporižja tuumaelektrijaama saatus – on endiselt lahendamata.

Starmer kinnitas, et igasugune Ühendkuningriigi sõdurite saatmine protokolli alusel toimub parlamendihääletuse läbimisel.

„Hoian koda olukorra arenedes kursis ja kui väed saadetakse allkirjastatud protokolli alusel, paneksin selle küsimuse parlamendile hääletusele,” ütles Starmer parlamendile.

Ta ütles, et sõdurite arv määratakse kindlaks Ühendkuningriigi sõjaliste plaanide alusel, mida parasjagu koostatakse.

Starmer ütles ka, et ta on jõulude ajal kaks korda USA presidendi Donald Trumpiga Ukraina julgeolekugarantiidest rääkinud ja kinnitas seadusandjatele, et „sellega ei saa tegeleda ilma ameeriklastega täieliku aruteluta”.

Peaministri samm kutsus esile Vene senaatori ja kosmoseagentuuri juhi Dmitri Rogozini tulise reaktsiooni. „Isegi pärast Venemaa lüüasaamist Krimmi sõjas aastatel 1853–1856 ei tulnud sellised mõtted pähegi Inglismaale, Prantsusmaale ega türklastele ja sardiinlastele,” ütles Rogozin.

„Muidugi on Starmer kirjaoskamatu ja suures plaanis tobu, aga ta peaks ikkagi aru saama, mida me nende sitapea kuningriigiga teeme, kui nad seda jama tegelikult ellu viima hakkavad,” sõnas ta.

Zelenski ütles, et Kiievi ja Washingtoni kahepoolsed julgeolekugarantiid on USA presidendi Donald Trumpiga lõplikult vormistamiseks „sisuliselt valmis”.

Ukraina president ütles, et kahe riigi esindajate kohtumisel arutati „keerulisi küsimusi”, samal ajal kui nad arutasid teed neli aastat kestnud sõja lõpetamiseks.

„Me mõistame, et Ameerika pool teeb Venemaaga koostööd ja ootame tagasisidet selle kohta, kas agressor on tõeliselt valmis sõda lõpetama,” kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias.