Kas Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase ning NATO peasekretäri Mark Rutte moodustatud triaad on Brüsseli halvim juhtkond aastakümnete jooksul? küsib väljaanne El Pais.
On täiesti võimalik, et vastus on jah, ja seda kõige halvemal võimalikul hetkel, kui maailm on lõksus surmatantsus, relvastatud konfliktide tulvas, mis meenutab globaalset kodusõda. Nägime selle halva omaduse kohta rohkelt tõendeid kaubandusläbirääkimistel Trumpiga. Trumpi lepitamise poliitikas, mis pole töötanud ja võrdub omamoodi õndsa allumisega. Ja Euroopa häbiväärses seisukohas Gaza genotsiidi suhtes. Ainult Ukraina toetamine on kriitika alt väljas. Kuid USA ja Iisraeli rünnak Iraani vastu, mis on geopoliitika ja geoökonoomika pea peale pööranud, võtab viimasegi lootuse.
Järgneval esmaspäeval kommenteeris Rutte rünnakuid Fox Newsile antud intervjuus, milles ta näitas taas kord piiritut lipitsemist, mida ta on Trumpi suhtes algusest peale üles näidanud. Et rünnak oli „ülioluline” mingi tundmatu üksuse julgeoleku jaoks. Ta märkis Euroopa „laialdast toetust” operatsioonile. Ta kiitis Trumpi kui „vaba maailma juhti” ühes neist lipitsevatest etteastetest, mis on ta kurikuulsaks teinud. Ja ta kinnitas, et NATO peab olema „valmis heidutuseks”. Väidetavalt olid need päevad ja tagasilöögid, mida ta alliansi peakorteris Brüsselis koges, meeldejäävad. Sellest ajast peale on ta vaid oma avaldusi täpsustanud ja neist taganenud. On praktiliselt välistatud, et NATO sekkub sellesse herilasepessa, hoolimata Trumpi tavapärasest enesekiitmisest. Suurriikidel puudub isu; isegi mitte väiksematel, kes on Washingtoni suhtes palju vastutulelikumad. Euroopa avalik arvamus on valjult ja selgelt rääkinud. Majanduslikud mõjud on juba siin, ostujõu languse, majanduslanguse ja energiaturul valitseva tohutu pinge näol. Berliin, London ja Pariis on olnud otsustavad (Pariis vähem, aga see on Macronile omane) pärast kõhklevat algust. Hispaania oli otsusekindel esimesest päevast peale. Lühidalt öeldes on Rutte usaldusväärsus langenud põhja.
Von der Leyen kattis end hiilgusega, öeldes: „Euroopa ei saa enam olla vana globaalse korra kaitsja, maailm, mis on kadunud ja ei naase enam.” Tema ohjeldamatu atlantilisus ja Iisraeli-meelne hoiak olid juba viinud tohutute vigadeni. Siin pidi ta endale vastu rääkima kõigest 48 tunniga. Praegu on tema usaldusväärsus Rutte tasemel.
See muutis Kaja Kallase kergekaallaseks võrreldes Rutte ja Von der Leyeniga, ja isegi tema eelkäija Josep Borrelliga, kellel õnnestus Euroopa diplomaatia juhina luua tihe ja võimas hääl. Brüsseli juhtkonna kergus hiiglaslikele banaanikoortele astuda on mõjutanud ka Kallast, kelle kinnisidee Venemaa suhtes mõjutab tema seisukohti teistes tegevuskavades. Sel esmaspäeval sai ta vastuolulise vastuvõtu. NATO sekkumine Hormuzi väina kaitsmiseks „on väljaspool Atlandi Liidu tegevusala”: braavo, täpselt nii. Vahetult pärast seda pakkus Kallas välja, et on olemas „liikmesriike, kes on valmis panustama” kas vabatahtlike koalitsioonis või operatsioonis Aspides, et tagada selle väina julgeolek, mis on ülemaailmse energiaturu jaoks absoluutselt võtmetähtsusega: viga; igal juhul juhtub see palju hiljem, kui piirkond stabiliseerub. Saksamaa, kes on samuti sellesse asja sekkunud, kuna Friedrich Merz ei suutnud Hispaaniat Ovaalkabinetis kaitsta, on Euroopa seisukoha selgeks teinud. Sõda USA, Iisraeli ja Iraani vahel „ei ole NATO sõda”, teatas kantsleri pressiesindaja veendunult. Atlandi Liidul ei ole mandaati Hormuzi sekkumiseks; Saksamaa „ei osale” selles operatsioonis sõjaliste vahenditega. Starmer ütleb sama Ühendkuningriigis. Ja Macron, ehkki kalkuleeritud ebamäärasusega oma huvide tõttu piirkonnas. Ja Meloni, üks Trumpi peamisi liitlasi Euroopas. Ja muidugi ütleb Hispaania sama, esimesest päevast peale ja veendunumalt kui ükski teine riik.
Trumpi võiks kirjeldada Shakespeare’iliku fraasiga: „Siin pole pimedust, on ainult teadmatus.” Rutte, Von der Leyen ja Kallas sobivad ideaalselt Don Quijote hoiatusega Sanchole: „Kui sa valitsed halvasti, on süü sinu ja häbi minu.”
Häbi on meie.
