Taani ringhäälingu DR andmetel valmistus Taani selle aasta alguses võimalikuks USA sõjaliseks rünnakuks Gröönimaale.
Taani meediaga rääkinud mitme allika sõnul saadeti jaanuaris maailma suurimale saarele kiiremas korras sõdureid, lõhkeaineid ja doonoriverd.
Gröönimaale viidi lõhkeaineid, et näiteks lennurajad saaks hävitada, kui USA president Donald Trump peaks otsustama saart üle võtta.
Allikate sõnul viidi saarele ka Taani verepankade verd võimaliku konflikti korral haavatud isikute jaoks.
„Me pidime kõiki stsenaariume tõsiselt võtma,” ütles allikas DR-ile.
Seega oli hirm USA rünnaku ees reaalne. Lisaks Trumpi karmistunud retoorikale suurendas muret ka USA operatsioon Venezuelas ja aitas kaasa Gröönimaa kaitsmise ettevalmistustele.
Jaanuaris saadeti Gröönimaale sõdureid mitte ainult mõnest Põhjala riigist, vaid ka Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Saarele viidi ka Taani õhuväe hävitajad F-35 ja Prantsuse sõjalaev.
Plaani eesmärk oli tõsta võimaliku USA rünnaku läve: kui Gröönimaal oleks mitme riigi sõdurid, eeldaks rünnak otsest sõjalist akti mitme liitlase vastu. Näiteks olevat Prantsusmaa olnud valmis saatma Gröönimaale kuni mitusada sõdurit.
Taani ringhäälingu allikate sõnul oli Taani valmis ka relvastatud vastupanuks, kuigi Ameerika Ühendriikide ülekaaluka sõjalise jõu tõrjumise võimalust ei peetud realistlikuks. Seetõttu oli eesmärk tõsta rünnaku maksumust ja säilitada heidutus.
Jaanuaris nimetati operatsiooni avalikkuses Arktika vastupidavusõppuseks. DR-iga rääkinud Taani allika sõnul polnud see aga õppus, vaid reaalne ettevalmistus.
Jaanuaris Maailma Majandusfoorumil peetud kõnes kinnitas Trump, et ta ei kasuta Gröönimaa vallutamiseks sõjalist jõudu. Samas nõudis ta samal ajal Gröönimaa omandiõigust.
Soome president Alexander Stubb ütles veebruaris Müncheni julgeolekukonverentsil Soome meediale, et olukord pole veel läbi, vaid on rahunenud.
Vaatamata Trumpi karmistunud retoorikale pole USA võimalike rünnakuplaanide kohta konkreetseid luureandmeid. DR-i allikate sõnul on olukord siiski pingeline.
See pole veel läbi. Trump on võimul veel kolm aastat. Ja ükskõik mis ka ei juhtuks, jätkub umbusaldus ja surve Taani Kuningriigi suhtes seni, kuni ta on otsustanud ajalukku jääda USA territooriumi laiendamisega, rääkis allikas.
Eelmisel nädalal tuli avalikuks, et president Trumpile näidati kriitilisel hetkel Arktika piirkonna tagurpidi kaarti.
Välis- ja julgeolekupoliitika allikad ütlesid Iltalehtile, et kaarti kasutati jaanuaris Trumpi veenmiseks, et ta ei peaks Gröönimaad okupeerima, vaid pigem pühenduma Arktika piirkondade kaitsmisele koos teiste NATO riikidega.
