Venemaa kiirendab oma sõjaväebaaside ehitamist Soome piiri taha. See ilmneb hiljutisest avalikust Soome sõjaväeluure ülevaatest aastaks 2026.

Yle avaldatud satelliidipiltide põhjal on Venemaa sügisel alustanud Petroskoi vana väeosa renoveerimistöid ning kohaliku meedia andmetel on piirkonda plaanis ka uusi relvajõudude ehitusprojekte.

Petroskois asuvad Karjalas loodud uue Venemaa 44. armeekorpuse peakorter ja varustuslaod, mille ehitamisest meedia eelmisel kevadel teatas.

Vägedel pole Soomes veel oma baasi, kuna nad võitlevad Ukrainas – kuid nüüd oodatakse uue väeosa kerkimist.

Seetõttu võidakse Soome piiri lähedal asuvaid suurimaid baase Kamenkat, Alakurti ja Petsamot Petroskoi (Petrozavodski) suunas laiendada.

Sõjaväeeksperdid on juba jõudnud järeldusele, et see on osa „sõjalis-tehnilistest meetmetest”, mida Venemaa lubas vastuseks Soome ja Rootsi NATO liikmelisusele, vahendab Ilta-Sanomat.

Venemaa teatas uute väeosade loomisest ja see, mida me praegu näeme toimuvat näiteks Petroskoi ja Kantalahti (Kandalakša) piirkonnas ning Peterburist põhja pool, on nende plaanidega kooskõlas, ütleb riigikaitse kõrgkooli sõjaväe abiprofessor kolonelleitnant Juha Kukkola.

Venemaa taastas üle-eelmisel aastal Soome piiril endise Leningradi sõjaväeringkonna. Kukkola hindas juba toonases analüüsis, et „võimaliku konflikti ja sõja suund on selge”.

Lisaks 44. armeekorpuse loomisele on Soome lähiümbruses asuvaid brigaade laiendatud diviisideks, mis põhimõtteliselt tähendab sõdurite arvu kolmekordistamist.

Praegu saadavad diviisid mehi võitlema ainult Ukrainasse.

Kõige nähtavamad muutused on ehitustööd.

Kukkola peab nende olulisust praegu väheseks.

Osa Venemaa suurest kaitse-eelarvest on suunatud nendele taristutöödele, kuid arendus pole toimunud peadpööritavas tempos. Neid on tehtud üsna mõõdukalt, sõnab ta.

On vähem märke sellest, et seal on väljaõppel uusi sõdureid või et piirkonda on toimetatud olulist uut varustust, märgib ta.

Igal juhul on Soome luure jaoks tekkinud uus vaatlussuund.

Meie vaatenurgast on Petroskoi piirkond huvitav, kuna Venemaa likvideeris seal pärast Nõukogude Liidu lagunemist praktiliselt täielikult tegevväed. Sinna jäid alles vaid varustuslaod ja needki tühjendati Ukraina sõja ajal, sõnab ta.

Nüüd luuakse sinna praktiliselt nullist 44. armeekorpus ja sinna paigutatakse täiesti uued sõdurid, lausub ta.

Lisaks armee peakorterile on Petroskois juba raadiotehnika polgu peakorter. Varem on hinnatud, et piirkonna raudteid uuendatakse. Viimastel kuudel on linna vanas Rõbka väeosas toimunud teatav liikumine.

Lisaks asub Petroskois Besovetsi lennujaam, kus paikneb suur hulk õhujõudude hävituslennukeid, millest mõned on moodsad õhuülekaalu hävitajad Su-35S.

Teine huvipakkuv suund Soome jaoks on Kukkola sõnul põhjas.

Yle andmetel on Alakurti väeosa piirkonnas täheldatud, et Venemaa on alustanud Kantalahtis ehk Luptše-Savinos asuva väeosa piirkonna uuendamist uue suurtükiväebrigaadi jaoks.

Sel viisil kaitseb see Venemaa maismaaühendust lõunast Soome piiri tagant Koola poolsaareni, mis on Venemaa elutähtsa Põhjalaevastiku baas ja Arktika kõige olulisem operatsioonipiirkond.

Lisaks neile on muutusi täheldatud ka Karjala maakitsuse Sapjornoje väeosas.

Ekspertide sõnul on Soomel põhjust olla valvas pärast Ukraina sõja lõppu.

See, milline rahu või relvarahu kehtestatakse, avaldab olulist mõju, st kui palju sõdureid Venemaa peab Ukrainasse või Ukraina piirile jätma. Pärast seda näeme, mida saab nendesse loodavatesse üksustesse eraldada, ütleb kolonelleitnant Kukkola.

Eeldatakse, et sõdurite ja varustuse arv Soome piiril hakkab suurenema hiljemalt pärast sõja lõppu ja Venemaa relvajõudude reformi edenedes. See toimub järgmise kümnendi jooksul.

Samal ajal kasvab Venemaa oht. Muudatuste edenedes paraneb Venemaa võime pidada sõda Soome suunas oluliselt, seisab sõjaväeluure hiljutises aruandes.

Oma enam kui aasta tagasi peetud ettekandes hindas Kukkola, et reformide tulemusel võib Venemaa sõdurite arv Soome naaberaladel 2030. aastatel suureneda 40 000 sõdurilt 85 000 sõdurini. Mobilisatsiooniga võiks see arv tõusta umbes saja tuhandeni.

Milline sõjaline jõud see on?

See on täiesti piisav kaitseks ja piiratud rünnakuks. Kukkola hinnangul on see piisav rünnakuks juhul, kui NATO pole end mobiliseerinud.

See tähendaks, et Venemaa tegevuse tõttu oleksid NATO kaitseplaanid aktiveeritud ning Soome ja sõjalise alliansi väed oleksid ooteseisundis.

See oleks Venemaa jaoks sel hetkel piiratud rünnakujõud, sõnab ta.

Võrdluseks: Venemaal on Ukrainas hinnanguliselt praegu umbes 700 000 sõdurit.

Vaatamata pikale idapiirile pole Soomel Kukkola sõnul haavatavaid suundi ning uued Petroskoi väed ei kujuta endast sellist ohtu.

Meil ​​on sõjaaegseid kogemusi sellest, kuidas Nõukogude Liit on läbi ajaloo Soome vastu sõjalist jõudu kasutanud ja kuidas ta valmistus seda külma sõja ajal kasutama. Teisisõnu, kaitseplaneerimist on ette valmistatud ja ette valmistatud ka selle suuna jaoks, sõnab ta.

Lisaks uutele üksustele ja ehitustöödele on Venemaa suutnud Ukraina sõja ajal märkimisväärselt investeerida ka uue sõjatehnika tootmisse.

Vene tankitootmine on olnud eriti välismaise huvi objekt, kuna on suurendatud näiteks uute lahingutankide tootmist. Need tankid on aga kuhugi „kadunud”, kuna Ukrainas pole neid nähtud, kui sõjast on saanud lahing jalaväe ja droonide vahel.

Kas need „kadunud” tankid võiksid ilmuda Soome piirile?

Kukkola nõustub tähelepanekuga, et Venemaa toodab aastas üle 200 moodsa suure lahingutanki, kuid Ukrainas pole nähtud ei neid ega ühtegi teist uut tanki.

Ta ei spekuleeri selle üle, kus need asuvad, ja see ei oma tingimata tähtsust.

Venemaa relvajõudude reformis on uus varustus tavaliselt suunatud prioriteetsetesse piirkondadesse, st olulisteks peetavatesse piirkondadesse. See, kuhu need tankid ilmuvad, ongi nende arvates prioriteetne piirkond, sõnab ta.

Kuid varustust saab paigutada ka piirkonda, kus Venemaa arvab, et see on reservis, ja sealt seda seejärel vajalikus suunas liigutada. Kuna Venemaa on suur riik, ei ole tingimata mõttekas kõike kindlas suunas suunata, vaid pigem valmistuda selleks, et oleks võimalik seda väge itta, läände, lõunasse ja põhja liigutada, lisab ta.