Viimase aasta jooksul on Ukraina ehitanud rindejoone taha tohutu kaitsekindlustuste süsteemi, millest Vene armeel on äärmiselt raske läbi murda.

Liinist läbimurdmiseks peaksid venelased selle kõigepealt läbima. Ees on aga kuni 20 kilomeetri laiune nn tapatsoon, mida kontrollivad droonid, vahendab Yle.

See eikellegimaa ei ole praktiliselt kummagi poole kontrolli all, kuna selle kohal lendab tohutu hulk droone, rünnates kõike, mis maapinnal liigub.

Isegi ühel sõduril on peaaegu võimatu sellest tsoonist läbi pääseda, rääkimata soomusmasinast, mis koheselt droonipilootide tähelepanu köidaks ja muutuks rakettide ja suurtükitule sihtmärgiks.

Sõda jälgiva Black Bird Groupi ekspert Pasi Paroinen ütleb, et ta on kindel, et Ukraina uued kaitseliinid muudavad Venemaa läbimurde äärmiselt ebatõenäoliseks.

Ei tohiks kunagi öelda midagi absoluutset ega kiita ühtegi üksikut tegurit, kuid Ukraina pioneeritöö ja takistused on väga olulised ning see muutub ainult võimsamaks, ütleb Paroinen.

Eelmisel 2025. aastal alustas Ukraina massiivse kaitsekindlustuste süsteemi ehitamist, mille sarnast pole seal varem olnud.

Kaitsesüsteem koosneb tankitõrje kaevikutest, okastraadist, kolmnurksetest tankitõketest ehk draakonihammastest ja miinidest.

Kui Vene väed tahavad rindejooneni jõuda, peavad nad kõigepealt läbima miiniväljad. Pärast seda on maasse kaevatud paar meetrit sügav kraav.

Kaevikust välja tõstetud maa on ühele servale kuhjatud, seega on välisserv eelmisest kõrgem ja tankile eriti raskesti läbitav. Kui sõiduk peaks kaevikust välja pääsema, on seljandiku taga draakonihambad, kuhu sõiduk võib kinni jääda.

Ja pärast seda on veel üks tankitõrjekraav, seljandik ja kolmas kraav. Kui sõiduk läbib kogu selle kolmekordse tõkkesüsteemi Ukraina droonide ja suurtükiväe tule all, on tal ees ikkagi miiniväli.

On väga ebatõenäoline, et Venemaa suudab praegustes sõjatingimustes kõigist neist takistustest läbi tungida. Kui see peaks juhtuma, on mõnekümne kilomeetri kaugusele ehitatud uus sarnane tõkkesüsteem ja paljudes kohtades isegi kolmas, ütleb Paroinen, esitades ehitiste satelliidipilte.

Ta peab eriti oluliseks seda, et tankitõrjekraavide põhja on laotatud suur hulk okastraati. Kui jalaväelane üritab takistustest läbi pääseda, peab ta laskuma kraavi põhja, kus ta peaaegu paratamatult okastraati takerdub, ütleb Paroinen.

Neid Ukraina kolmekihilisi kaitsesüsteeme pole veel lahingus korralikult testitud, kuna Venemaa pole suutnud nendeni jõuda.

Sõda on takerdunud olukorda, kus kumbki pool ei suuda palju edusamme teha. Ukraina ja Venemaa kontrolli all olevate alade vahel on 10–15 kilomeetri laiune eikellegimaa ehk tapatsoon.

Sõduritel on selles tsoonis äärmiselt raske liikuda, sest pea kohal lendavad droonid suudavad tuvastada peaaegu kõike. Tankide kasutamine on praktiliselt võimatu.

Ukrainal on selles tsoonis paar sõdurite rühma, kes jäävad oma kaevatud positsioonidele või sügavale hoonete sisse. Ka venelased püüavad 2-4 sõduri abil Ukraina positsioone leida ja edasi liikuda.

Paroineni sõnul on elu tsoonis mõlemal pool põrgulik. Sõdurid peavad mõnikord oma kaevatud positsioonidele jääma mitmeks kuuks, sest asendajaid on väga raske leida.

Parimad liikumistingimused meestele on udune ja sajune ilm. Ööpimedus ei aita kaasa, sest droonidel on termokaamerad.

Sõdurid on seljas kandnud kõike vajalikku: toitu, relvi, laskemoona, droone, akusid, joogivett jne. Varustamist tehakse peaaegu eranditult droonide abil. Tugevate külmadega on kütmata kaevikutes tingimused talumatud.

Selle Ukrainas asuva kaitsevööndi taga asuvad eesmised juhtimispunktid ja toetavad tulepositsioonid, kust juhitakse droone ja miinipildujaid.

Veelgi kaugemal, kaitsekraavidele lähemal, asuvad reservvägede ja raskekahurväe varjendid.

Kui Venemaa edasi liigub, peab Ukraina oma rindejoonel olevad sõdurid ja teised väed tagasi tõmbama. Siiani pole Ukraina olnud olukorras, kus ta oleks pidanud vägesid uute kaitsekindlustuste juurde või taha tõmbama.

Seega on kindlustused, olgugi võimsad, endiselt testimata. Loomulikult on Venemaa suutnud läbi murda Ukraina varasematest takistustest, millel on olnud vaid üks tankitõrjekraav. Kuid isegi need takistused on osutunud väga raskeks ja maksnud Venemaale palju verd.

Paroineni sõnul muudavad Ukraina uued, kolmekordsed tankitakistused lahinguvälja venelastele veelgi raskemaks. Läbimurre, mida Venemaa taotleb, on nüüd äärmiselt ebatõenäoline.

Ukrainat ähvardab endiselt tõsine sõdurite puudus, mis võib halvimal juhul nõrgestada ka kaitseliinide hoidmise võimet.