Kui seni on Euroopa Liidus välistatud igasugused otsekontaktid Venemaaga, siis nüüd kutsuvad Läti peaminister Evika Siliņa ja Eesti president Alar Karis üles pidama otsekõnelusi Venemaaga.

Läti peaminister ja Eesti president ütlesid Euronewsile eraldi antud intervjuudes, et Euroopa Liit peaks käimasolevate läbirääkimiste osana määrama erisaadiku Venemaa sõja lõpetamiseks Ukrainas.

Need kommentaarid peegeldavad suurt muutust Euroopa strateegilises mõtlemises Venemaa suhtes pärast seda, kui Euroopa jäeti kõrvale Ameerika Ühendriikide juhitud rahuläbirääkimistelt Venemaaga.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles selle nädala alguses, et töö erisaadiku määramiseks on juba alanud tehnilisel tasandil, üleskutset toetas ka Itaalia peaminister Giorgia Meloni. Idee esitati esmakordselt eelmisel suvel, kuid enamik juhte pidas seda sel ajal sobimatuks.

Läti peaminister Evika Siliņa ja Eesti president Alar Karis ütlesid, et igasugune suhtlus Venemaaga peaks toimuma Ukrainaga konsulteerides, ja pakkusid välja, et seni nimetamata vestluspartner oleks konsensuslik isik.

„Ma arvan, et diplomaatiaga tuleb tegeleda. Läbirääkimisi on alati vaja, aga me peame Venemaad isoleerima ja säilitama sanktsioonid,” ütles Läti peaminister Siliņa intervjuus Euronewsile Dubais toimuva maailma valitsuste tippkohtumise raames.

Me peame läbirääkimiste laua taga olema, sest ukrainlased ise on läbirääkimisi alustanud. Miks ei peaks eurooplased siis läbirääkimisi pidama?

Siliņa osutas potentsiaalsete Euroopa esindajatena Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile, Saksamaa kantslerile Friedrich Merzile, Poola peaministrile Donald Tuskile ja Suurbritannia peaministrile Keir Starmerile. Erinevalt Macronist on Merz otsekõnelustele kindlalt vastu.

„Jah, me vajame tõesti saadikut. Küsimus on ilmselt selles, kes see saab olema. Ja ma arvan, et meil on palju võimalusi,” lisas Siliņa.

„Olen ​​valmis minema, kui seda vaja on, aga ma arvan, et Euroopa juhid Saksamaalt või Prantsusmaalt, aga ka Ühendkuningriik, mis on Tahte koalitsiooni liige, peaksid olema need, kes tegelikult koos ameeriklastega laua taga on, aidates Ukrainal nendel väga rasketel läbirääkimistel osaleda,” lisas ta.

Eesti president Karis hoidus nimede avaldamisest, kuid rõhutas, et valitud saadik peaks pärinema suurest Euroopa riigist ja omama „usaldusväärsust mõlemalt poolt”.

„Ka Euroopa Liit peaks nendes aruteludes osalema. Kuigi me ei sõdi otse Venemaaga, oleme Ukrainat juba nii palju aastaid toetanud ja jätkame seda,” ütles Karis Euronewsile samal üritusel Dubais.

„Ka meil peaks olema sõnaõigus, aga näete, me oleme natuke hiljaks jäänud. Me oleksime pidanud sellega alustama, võib-olla mitte president Trump, vaid võib-olla Euroopa Liit, et hakata sellega ka diplomaatilisi lahendusi otsima,” jätkas ta.

„Paar aastat tagasi olime olukorras, kus me ei rääkinud agressoritega, ja nüüd oleme mures, et me ei ole (laua taga),” märkis ta.

Küsimus, kas taasavada diplomaatilised kanalid Venemaaga, mis on suures osas suletud alates 2022. aasta veebruarist, on viimastel nädalatel hoogu juurde saanud, kuna USA juhitud protsess edeneb ja Ukraina julgeolekugarantiid täpsustatakse.

Prantsusmaa, Itaalia, Austria, Luksemburg ja Tšehhi Vabariik on nende seas, kes on toetanud otseläbirääkimiste alustamise ideed, et vältida sõltuvust Valgest Majast, mis on täna Moskva peamine vestluspartner.

Saksamaa seevastu on selle tagasi lükanud, viidates Putini maksimalistlikele nõudmistele ja Ukraina linnade jätkuvale pommitamisele miinuskraadidega talvel kui tõendile, et Kremlil puudub tõeline läbirääkimisvalmidus.

Eesti puhul näib president, kellel on tseremoniaalne ametikoht, olevat vastuolus valitsusega, kes määrab välispoliitika. Euronewsile tehtud avalduses hoiatas Eesti välisministeerium suhete taasalustamise eest.

„Seni, kuni Venemaa ei ole oma tegevust ja eesmärke Ukraina-vastases agressioonis muutnud, ei ole võimalik Venemaaga läbirääkimisi pidada ega peaks me pakkuma talle väljapääsu isolatsioonist,” ütles Eesti valitsuse pressiesindaja. „Me ei tohi korrata vigu, mida oleme ikka ja jälle teinud suhete taastamisega, kui Venemaa pole kurssi muutnud.”

Euroopa Komisjon, mis peab teravate lõhede vahel leidma tasakaalu, on kutsunud Putinit üles enne diplomaatiliste suhete taaskäivitamist rahuküsimust tõsiselt võtma. Küsimusele Macroni väljakuulutatud tehnilise töö kohta keeldus komisjon kommentaaridest.

Euroopa Komisjon peaks lähipäevil avalikustama uue sanktsioonide paketi.