Elektrienergia börsihind koos käibemaksuga tõuseb Soomes homse esmaspäeva 2. veebruari hommikul 61,20 sendini kilovatt-tunni kohta.

Kõige kallim on elekter vahetult enne kella 8 hommikul, vahendab Iltalehti.

See on selge hüpe niigi kõrges elektrienergia börsihinnas. Terve jaanuari keskmine elektrienergia hind oli 14,72 senti kilovatt-tunni kohta. Detsembris oli keskmine hind 4,51, novembris 6,02 ja oktoobris 6,14 senti kilovatt-tunni kohta.

Hind 61 senti on kõrge ka selles mõttes, et nii kõrget hinda pole nähtud pärast elektrihindade veerandtunnisele mõõtmisele üleminekut. Oktoobris, kui veerandtunnisele hinnakujundusele üle mindi, tõusis kõver ühel päeval 60 sendi lähedale, kuid piiri ei ületatud.

Võrguettevõtte Fingridi vanemekspert Jani Pelvo ütleb, et kogu võrguvõimsus on kasutuses. Homme hommikuks kuhjub aga palju tegureid: tuulevaikne ilm, külm öö ja esmaspäev.

Kõik mõjutavad tegurid põhjustavad hinna tõusu, sõnab Pelvo.

Täna, 1. veebruaril langes börsil kaubeldava elektri hind hetkeks, kilovatt-tunni hind kõikus umbes 20 sendi juures. See oli muuhulgas tingitud tuuleenergia tootmise hoogustumisest. Pühapäeval tootis tuul 4000–5000 megavatt-tundi energiat.

Fingridi tuuleenergia prognoosi kohaselt langeb tootmine esmaspäeval aga taas umbes tuhande megavatini. See on tingitud tuule vaibumisest. Foreca tuuleprognoosi kohaselt on kogu riigis suhteliselt tuulevaikne: keskmine tuul kogu päeva jooksul on kas 0–3 või 3–6 meetrit sekundis. Eriti vaikne on riigi edela- ja lääneosas, kus on põhiliselt tuulikud.

Tuuleenergia puudust kompenseerivad muud, kallimad energiavormid.

Lisaks nõrgale tuulele on ka külmad ööd ja hommikud. See peaks suurendama kütmiseks kasutatava elektri hulka. Lisaks on esmaspäev kõige suurema koormusega päev, kuna nädalavahetustel jahedamatena hoitavate kontori- ja tehasehoonete kütmiseks kulub rohkem elektrit. Pelvo sõnul on esmaspäeviti koormus sageli suurem kui teistel tööpäeva hommikutel.

Fingridi üksuse juht Maarit Uusitalo ütles selle nädala alguses, et jaanuarikuu kõrged hinnad olid tingitud ka sellest, et tuuleenergia tootmine on vähenenud tuulikute labade jäätumise tõttu. Kuna temperatuur on endiselt alla nulli, ei lahene turbiinide jäätumise probleem kohe.