Fingridi elektrisüsteemi staatus näitas tänase esmaspäeva 2. veebruari hommikul elektrisagedust nullina. Praktikas tähendab see suuremat riket põhivõrgus. Sagedus on üks olulisemaid elektrisüsteemi toimimise näitajaid.

Fingridi talitlusplaneerimise spetsialist Jussi Huttunen ütles, et erakordne elektrisageduse näit ei ole tingitud elektrisüsteemi häirest, vaid andmeedastuse probleemist, vahendab Iltalehti.

Tammisto alajaamas on käimas tööd, mis on katkestanud elektrisagedusandmete edastamise meie veebisaidile, sõnas ta.

Sagedus mõõdab elektrienergia tarbimise ja tootmise vahelist tasakaalu. Tasakaalustatud olekus on normaalne sagedus 49,9–50,1 hertsi tasemel. Kui sagedus langeb alla 50 hertsi, on tarbimine suurem kui tootmine. Vastavalt sellele on üle 50 hertsi sagedusel tootmine suurem kui tarbimine.

Huttuneni sõnul on elektrienergia sagedus Põhjamaades praegu normaalsel tasemel, hoolimata Fingridi veebisaidil kuvatavast nullist: 49,97 hertsi. Põhjamaad reguleerivad ühiselt elektrienergia sagedust.

Tugevalt kõikuv sagedus võib mõjutada elektriseadmeid. Huttuneni sõnul võib näiteks alasagedus põhjustada kellade töötamise katkemise, kuid tavalisi kodumasinaid sageduse kõikumised ei mõjuta.

Teoreetiliselt võiks elektrienergia sagedus langeda nulli, kui Soomes tekiks suurem häire ja kõik ülekandeühendused enam ei tööta. Huttuneni sõnul kogeti sellist suurt häiret eelmisel kevadel Edela-Euroopas, kui Hispaanias, Portugalis, Andorras ja Prantsusmaal katkes elekter.