Soomes on praegu gripiepideemia, eriti A-gripp. Haigust on leitud igas vanuses inimestel.

A-viirus on domineeriv viirus ja lisaks sellele on teatatud ka üksikutest B-gripi nakkustest, kuid vaid vähestest, ütleb Soome terviseameti (THL) juhtiv ekspert Niina Ikonen.

Grippi põhjustavad A- ja B-tüüpi gripiviirused. Ikoneni sõnul levivad Soomes praegu mõlemad A-alatüübi viirused, H1N1pdm09 ja H3N2.

Olukord pole ebatavaline, kuna A-viirus on tavaliselt domineeriv viirus ja B-viirus on talvel hilisemas faasis.

Praegu ei paista gripiepideemia veel mõnda aega lõppevat.

„Mõnda aega tundus, et on toimunud langus, kuid nüüd näib, et nakatumised ja tervishoiuteenuste külastused on taas sagenenud,” ütleb Ikonen.

Teatatud nakatumiste arv on samuti vaid väike osa haigestumusest, sest vaid väike osa haigestunutest pöördub arsti poole ja vaid väikesel arvul kinnitatakse haiguse tekitaja. Enamikul täiskasvanutest, kes pöörduvad raviasutuse poole talvel epideemia ajal tüüpiliste gripisümptomitega, on aga tõenäoliselt gripp.

Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS nakkushaiguste peaarsti asetäitja Eeva Ruotsalainen ütleb, et gripi esinemissagedus Uusimaa piirkonnas hakkas jaanuari keskpaigas uuesti tõusma.

Olukord koormab tervishoidu endiselt tugevalt ning eriti satuvad gripi tõttu haiglasse eakad ja riskirühmadesse kuuluvad inimesed. Statsionaarsetes voodiosakondades on aga gripihaigete arv languses.

Hospitaliseerimiste arv on kooskõlas varasemate gripihooaegadega kogu riigis.

Lisaks gripile mõjutab elanikkonda endiselt koroonainfektsioon, mis Ruotsalaineni sõnul võib üle 65-aastastele ja teistele riskirühmadele endiselt olla raske haigus ning viia haiglaravini. Kevade poole on oodata veel RSV-epideemiat.

Ruotsalaineni sõnul satuvad eakad ja haiguse tõttu riskirühmadesse kuuluvad inimesed gripi tõttu suurema tõenäosusega haiglasse, seda ka seetõttu, et neil on nõrgem vastus vaktsineerimisele. Vanus ja kaasuvad haigused vähendavad vaktsiini pakutavat antikehade kaitset. Vaktsiin on aga parim ennetav kaitse gripi ja selle põhjustatud raske haiguse vastu, tuletab Ruotsalainen meelde.

Seetõttu oleks hea, et kõik hea eakate inimestega suhtlevad inimesed vaktsineeritaks, sest nii on neil parem kaitse ja nad kaitsevad seeläbi oma eakaid ja raskelt haigeid lähedasi, sõnab ta.

Asjatundjate sõnul on A- ja B-grippi sümptomite põhjal väga raske eristada. Keskmiselt on A-tüüpi gripi põhjustatud haigus raskem kui B-gripi oma.

Sümptomid on aga inimestel erinevad. Mõned võivad olla asümptomaatilised ja teised võivad haigestuda raskelt, mis nõuab haiglaravi, ütleb Ikonen.

Sümptomid võivad erineda ka erinevate haigusperioodide lõikes. Olulist rolli mängivad ka inimese varasem immuunsus viiruste vastu ja olemasolevad kroonilised haigused.

Gripi tüüpiline tunnus on kiiresti tõusev kõrge palavik. Võivad esineda lihasvalu, peavalu ja üldine halb enesetunne.

Lisaks võivad esineda köha, kurguvalu, nohu ja ninakinnisus.

Lastel võib esineda ka oksendamist ja kõhulahtisust.

Gripi levinud tüsistus on pneumokokkbakterite põhjustatud kopsupõletik, mis võib viia haiglaravi vajamiseni.

Ruotsalainen rõhutab, et eriti riskirühmadesse kuuluvatel ja üle 65-aastastel inimestel on soovitatav teha kodune test, kui neil esinevad gripilaadsed sümptomid. Sama kombineeritud test võib välistada ka koroona- või RSV-nakkuse, rõhutab Ruotsalainen.

Kui gripitest on positiivne, peaksid riskirühmadesse kuuluvad inimesed võimalikult kiiresti arsti poole pöörduma, et saaks kasutada retseptiravimit oseltamiviir ehk Tamiflu.

Gripiravimid võivad lühendada haiguse kestust ja vähendada selle raskust. Parim efekt saavutatakse, kui ravimi võtmist alustatakse 48 tunni jooksul pärast esimeste sümptomite ilmnemist.

Test ei näita alati tõde. See võib olla tingitud sellest, et testi tegemise ajal on organismis vaid väike kogus viirust või on test mingil muul viisil ebaõnnestunud. Sellisel juhul saab testi korrata.

Alati, kui esinevad tõsised sümptomid või need püsivad, tuleb arsti poole pöörduda, olenemata testi tulemusest, märgib terviseameti esindaja Ikonen.