Korteriühistu pankrot on elanikele katastroof. Nad kaotavad oma kodud ja eluasemevara ühe hoobiga.

Pankrottide arv on viimastel aastatel järsult suurenenud. Selle taga on sageli kolm tegurit: remondivajadus, tasumata arved ja raskused laenude saamisel, vahendab Helsingin Sanomat.

Soome nõrk majandusolukord ja tõusvad intressimäärad on toonud probleemid pinnale. Põhjuseks on Soome-sisene ränne, mis on paljudes kohtades toonud kaasa eluasemete ülepakkumise.

Pikka aega arvati, et korteriühistud lähevad pankrotti vaid erandjuhtudel. Pankrotid ei tohikski võimalikud olla – korteriühistutel on ju õigus saada elanikelt piisavat hüvitist tegevuse tagamiseks.

Aastakümnete vältel olid Soomes vaid üksikute korteriühistute pankrotid ühe kalendriaasta jooksul.

Siis aga toimus muutus. Viimastel aastatel on pankrotti läinud kümneid korteriühistuid ja neid tuleb aina juurde.

Värskeim hoiatus on audiitorite ühingult Tilintarkastajat ry, mis jaanuari alguses tõi esile korteriühistute halveneva olukorra. Juba iga teise audiitori kliendiks on korteriühistu, mille tegevuse järjepidevus on ohus.
Varem on Kinnisvaramaaklerite Liit olnud pankrottide leviku pärast mures.

Ka Soome Statistikaameti pankrottide statistika räägib sellest nähtusest. Aastatel 2024 ja 2025 registreeriti vastavalt 57 ja 62 korteriühistu pankrotti. See arv on järsult tõusnud, kuna 2010. aastatel oli pankrottide arv tavaliselt alla kümne.

Statistikat moonutab asjaolu, et sinna on kaasatud ka pankrotistunud ehitusettevõtete elamuühistud, mis polnud üldse tegevust alustanud.

Kuid sagenenud on ka vanade korteriühistute pankrotid.

Korteriühistu pankrot viitab tavaliselt sellele, et midagi on kohutavalt valesti läinud. Tihti aitab rahalistest raskustest välja tulla kulude kärpimine või tasude tõstmine.

Halvimal juhul võib pankroti alternatiiviks olla kontrollitud tegevuse lõpetamine.

Varkause piirkonna kinnisvarahaldur Tiitus Hopia räägib korteriühistust, kus otsustati hoones kuidagi hakkama saada. Suuremaid remonditöid ei tehta, kuid eluiga pikendatakse „Jeesuse teibiparandustega”.

Soome eluasemehaldurite liidu tegevjuht Mia Koro-Kanerva peab pankrotti halvimaks variandiks. Mõnikord võib probleemile lahenduse pakkuda kohalik „nahktagiga investor”, kes ostab korteriühistu osalused madala hinnaga.

Investorite eesmärk ei ole sageli korteriühistu pikaajaline arendamine, vaid pigem hoone täisvõimsusel kasutamine ja ostuhinna kompenseerimine mõne aasta üüritulu abil.

Pankrotti läinud korteriühistul on tavaliselt remondivõlg ja pank ei anna remondiks laenu.

Süüdistatakse sageli panku. Nad on tõepoolest karmistanud korteriühistute rahastamist. Põhjuseks on pankade regulatsioonide karmistumine ja riskihinnangute muutused piirkondades, kus eluasemehinnad on langenud.

Mia Koro-Kanerva ei usu, et paremate aegade ootamine lihtsustaks pangalaenu saamist. Pigem olukord halveneb.

Koro-Kanerva sõnul on korteriühistute rahastamisprobleemid koondunud Ida-Soome, kuid ka kasvukeskuste äärealadel ei suuda ühistud laenu saada.

Põhja-Soomes on olukord ehk üllatavalt suhteliselt hea.

Kinnisvarahaldur Tiitus Hopial on kogemusi ühistutega, kellel on raskusi rahastuse saamisega. Kui pank laenu ei anna, on üheks võimaluseks elanike isiklikud laenud. Kõik seda aga lubada ei saa. Siis võib teine ​​elanik anda ühistule või naabrile laenu kohustusliku remondi tegemiseks.

„Mõnikord on vaja drastilisi lahendusi ja usaldust, aga minu projektides on seda vahel just nii tulnud lahendada,” ütleb Hopia.

Hätta sattunud korteriühistutel on sageli probleeme tasude kogumisega. Mõnikord ei maksa üks elanikest tasusid pikka aega. Probleem süveneb, kui elanikul on mitu korterit või on mitu inimest, kes on maksetega viivitanud.

Korteriühistu saab algatada korterite valduse ülevõtmise protsessi, kuid see protsess võtab mitmeid kuid. Mõnikord on elanikel, kes on tasud hooletusse jätnud, tekkinud kaebuste tõttu valduse ülevõtmine edasi lükatud.

Pärast valduse ülevõtmist peab korteriühistu ikkagi ülevõetud korteri välja üürima. Mõnikord see ei õnnestu või üüritulu ei ole tasude katmiseks piisav.

Mõnes korteriühistus on täheldatud elanikke, kes kasutavad korteriühistut pangana. Nad ei maksa tasusid ja arveldavad need alles pärast kõigi hoiatuste saamist ja korteri valduse ülevõtmiseks üldkoosoleku kokkukutsumist.

Seejärel algab uus viivituste voor. Teised elanikud kannatavad selliste tegude tõttu.