Soomes on pikka aega kestnud külmad ilmad ning prognooside kohaselt on kogu talve suurimad külmad veel ees.

Karm pakane võib olla eriti kahjulik krooniliste haigustega inimestele. Külm süvendab vereringe- ja südameprobleemidega inimeste, aga ka hingamisteede haigustega inimeste sümptomeid, vahendab Iltalehti.

Mõnikord võivad külmetusnähud, st hingamisteede ja südame sümptomid, mis tekivad külmas, viidata ka varjatud haigusele.

Sümptomid võivad viidata diagnoosimata haigusele, näiteks südame-veresoonkonna haigustele või II tüüpi diabeedile. Kui sümptomid esinevad sageli või süvenevad, tasub sellest oma arstile teatada, ütleb Oulu Ülikooli keskkonnatervise dotsent Tiina Ikäheimo.

Uuringud on näidanud, et näiteks II tüüpi diabeedi ja selle eelhaigustega inimesed on külma mõjude suhtes tundlikud. Seega võib külmetusnähtude süvenemine olla märk arenevast haigusest.

Sümptomid võivad viidata suhkru ainevahetuse häirele või olla ka südamehaiguse, näiteks südame isheemiatõve tunnuseks.

Sümptomiteks võivad olla valu rinnus, arütmia, õhupuudus, köha või vilistav hingamine.

Hingamisteede sümptomid tekivad seetõttu, et külma ilmaga ärrituvad ja paistetavad nina limaskestad, mis ummistavad nina. Sellisel juhul tuleb üle minna suu kaudu hingamisele, mis tõmbab jäise õhu otse kopsudesse.

Õhupuudus tekib siis, kui külm õhk ahendab hingamisteid, vähendades hingamismahtu ja hapniku omastamise võimet. Külm võib nõrgestada ka hingamisteede ripsmeid.

Astma ja allergilise riniidiga inimesed kogevad sümptomeid kergemini. Need haigused põhjustavad sageli väljahingamisraskusi. Soome Hingamisteede Ühingu andmetel võivad külmetusnähud kopsuhaigust põdevatel inimestel põhjustada surmaga lõppeva ägenemise.

Alati pole tegemist haigusega, isegi elementaarse tervisega inimesed tunnevad külmast tingitud sümptomeid: tugev pakane ärritab hingamisteid ja ninast võib tatti voolata, tekkida käha ning reipalt kõndides võib hingamine olla raskendatud. Vananedes suureneb ka hingamissüsteemi tundlikkus külma suhtes.

Ikäheimo sõnul on populatsiooniuuringud leidnud, et külmetusnähud hakkavad süvenema, kui temperatuur langeb alla kümne kraadi alla nulli.

See näitab, et külm koormab südame-veresoonkonda ja sümptomid hakkavad ilmnema, sõnab ta.

Sümptomid on palju sagedasemad neil, kellel on südame-veresoonkonna või hingamisteede haigus.

Kui temperatuur langeb 15 kraadini alla nulli, suureneb kopsuärrituse sümptomite oht veelgi. Tuule kiirus suurendab ärritust veelgi. Samuti suureneb külmakahjustuste oht. Need on Soomes üsna levinud, eriti temperatuuril alla -20 °C.

Rahvastiku-uuringute kohaselt kannatab keskmiselt 11 protsenti soomlastest igal aastal naha pindmise külmakahjustuse all. Tõsisemaid külmakahjustusi esineb igal aastal ühel protsendil inimestest.

Külmakahjustus võib tekkida salakavalalt raske külmetumise korral mõne minuti jooksul. Riski suurendavad niisked riided ja tuul. Kõige levinumad külmakahjustuste kohad on sõrmed, varbad või ninaots.

Suitsetamine ja sellised haigused nagu ahenenud arterid võivad muuta teid külmakahjustustele vastuvõtlikumaks. Sama võivad teha ka perifeerset vereringet mõjutavad ravimid, näiteks beetablokaatorid.

Siiski on oluline võtta teatud südame-veresoonkonna haiguste ravimeid. Ravimid kaitsevad sageli külma mõjude eest ja vähendavad külmast tingitud koormust südame-veresoonkonnale.

Külmetusnähtude sagenemine on seotud ka tervishoiuasutuste külastuste arvu suurenemisega.

Ikäheimo sõnul on pikad külmaperioodid eriti nähtavad külastuste arvus. Oulu Ülikooli uuring näitas, et pikad külmaperioodid suurendavad näiteks äkksurma riski südamehaiguste tõttu.

Ma arvan, et selle talve pakane kajastub tagasiulatuvalt ka tervisestatistikas, sõnab ta.

Näiteks sagenevad talvel märkimisväärselt südameatakid, ajuverejooksud, aordi rebendid ja ajuarteri sulgumised.

Soomes põhjustab külm ilm hinnanguliselt umbes 2000–3000 täiendavat surmajuhtumit aastas.

Külma ilma põhjustatud haigestumust ja suremust mõjutavad ka talvel levivad hingamisteede haigused, näiteks gripp.

Külma ilmaga trenni tegemine võib olla ohtlik krooniliste haigustega inimestele, kuna näiteks südame isheemiatõvega inimestel esineb külmas sagedamini rinnavalu sümptomeid.

Ikäheimo sõnul näitavad uuringud aga, et kui haigus on hästi tasakaalustatud ja ravimid korras, ei ole külmas treenimine patsientidele nii kahjulik, kui seni arvati.

Seega pole vaja treenimist külmaga alati lõpetada.

Loomulikult tuleks kuulata omaenda tundeid ja sümptomeid. Kui tekib valu rinnus, tuleks oma treeningut vastavalt kohandada, otsida sooja kohta või treenida siseruumides.

Külmas ei tohiks püüelda maksimaalse pulsisageduse poole. Näiteks kui teil on südame-veresoonkonna haigus, peaksite lumes treenimisega alustama aeglaselt.

Siis pole see kehale nii suur šokk, märgib ta.