Mis juhtub Soomega, kui ta tõmmatakse Venemaa ja Balti riikide vahelisse sõtta? Kuidas mõjutab pikaajaline sõjamajandus Soome majandust ja rahvastikku?

Soome uuringus, mille viisid läbi stsenaariumide ja strateegiate väljatöötamisele spetsialiseerunud ettevõte Capful Oy ja Sitra, esitatakse neli stsenaariumi, kus Soome on pidanud oma kaitsekulutusi pikema aja jooksul suurendama, vahendab Iltalehti.

Need neli stsenaariumi on uus külm sõda, Hiina juhitud neoglobalism, Soome osana Balti sõjast ja Soome avatud kurnamissõjas. Stsenaariume lahatakse selles artiklis.

Uuringus vaadeldi ainult tulevikustsenaariume, kus kaitsekulutuste tase on suhteliselt kõrge. Stsenaariume ei esitata kõige tõenäolisemate ega ainsate võimalikena ning on tõenäoline, et ükski neljast stsenaariumist sellisena ei realiseeru.

Uuringus hinnati välise tegevuskeskkonna arengut kuni aastani 2035. Uuringus vaadeldi võrdlusriike (Poola, Lõuna-Korea, Iisrael ja Ukraina) ning intervjueeriti Soome ja rahvusvahelisi eksperte.

Stsenaariumid valmistati ette sügise jooksul.

Täieliku aruande ja nelja stsenaariumi taustteabe leiab siit.

Uus külm sõda

Esimeses stsenaariumis abistavad Ameerika Ühendriigid liitlasi ja EL on ühtne. Venemaa ei esita NATO-le ja EL-ile avalikult väljakutset.

Soome kaitsekulutuste suhe SKP-sse on suurendatud viie protsendini (3,5% + 1,5%).

Kaitsekulutuste tase ehk see, mida selliseks peetakse, tõuseb pikaajaliselt kõrgele tasemele, mis vähendab muudele asjadele kulutatavat raha.

„Uut külma sõda” ei saa otseselt võrrelda meile teadaoleva külma sõjaga.

„Sellise stsenaariumi kaudu võib võimalikuks osutuda ka tootlikkuse kasvu hüpe, kuid see nõuab selgeid ühiseid reegleid, näiteks kaubanduses,” ütles Helsingi Ülikooli majandus- ja sotsiaalajaloo professor Jari Eloranta raporti paneeldiskussioonis, võrreldes seda külma sõja aegse majanduskasvuga.

On fakt, et isegi erandlikes olukordades tuleb keegi võitjana välja ja me peame lootma, et võimalikult paljud Soome ettevõtted väljuvad selles ja paljudes teistes stsenaariumides võitjatena, ütles Elisa turvajuht Jaakko Wallenius.

Hiina juhitud neoglobalism

Teine stsenaarium Hiina juhitud maailmakorrast, kus kaubandus on esikohal, tekitas publiku seas ka enim arutelusid.

Ameerika Ühendriikide globaalne roll väheneb ja riik on praktiliselt NATO tegevusest taandunud. Hiina ohjeldab oma mõjuvõimuga Venemaad.

Selle stsenaariumi kohaselt on Hiina 2020. aastate lõpus Taiwani vallutanud.

Soome kaitsekulutused SKP-st on idast tulevate ohtude tõttu suurenenud viie protsendini.

Soome peab leidma uusi majanduslikke toetajaid ja eksporditurge, mille loomulikuks alternatiiviks on Hiina. Väliskaubanduses kasvab Soome jaoks ka globaalse lõuna ja Aasia tähtsus.

Eloranta sõnul suureneb võidurelvastumine eri blokkide sees.

Panelistid väljendasid oma muret Hiina ja Soome vaheliste investeeringute pärast.

Hiina investeeringutega kaasnevad alati teatud tingimused ja eeltingimused ning Hiina küsib neid, ütles Eloranta.

Eloranta sõnul on küsimus selles, kuidas käituda olukorras, kus Hiina seab Soomega kaubavahetuseks teatud tingimused.

Elisa turvajuhi Walleniuse sõnul erinevad teatud Euroopa väärtused, näiteks tarbijakaitse ja privaatsus Hiina arusaamadest.

Walleniuse hinnangul tuleks seejärel teha kaks teenuste ja toodete versiooni, üks Euroopa turule ja teine ​​teistele globaalsetele turgudele. See põhjustaks lisakulusid ja aeglustumist tootearenduses.

Lõppkokkuvõttes tekitab see olukordi, kus meile avaldatakse survet muuta Euroopa suhtumist nendesse küsimustesse, arvas Wallenius.

Ta küsis ka, kas Taiwanis valmistatud tehnoloogiatoode töötab, kui Hiina on toote kodumaa üle võtnud.

Kõik kolm panelisti nõustusid, et Soome ei tohiks muutuda liiga sõltuvaks Hiina tehnoloogiast. Soome ise on tehnoloogilise arengu poolest tugev riik.

Samal ajal pole Eloranta sõnul Venemaa viimase 15 aasta jooksul teinud mingeid tulevasi majandusinvesteeringuid. Eloranta hinnangul jääks Venemaa ettearvamatuks ja vaenulikuks riigiks, kuid Hiina kontrolli all.

Riigikaitse kõrgkooli (MPKK) sõjaökonoomika professor Juha-Matti Lehtonen tõi esile Soome ettevõtete erinevaid riskijuhtimisoskusi Hiina turul. Väiksematel ettevõtetel ei ole tingimata ametlikku riskijuhtimist, erinevalt suurettevõtetest.

Soome osana Balti sõjast

Kolmanda stsenaariumi kohaselt on Soome seotud Euroopa ja Venemaa vahelise sõjaga, mida ei peeta peamiselt Soome territooriumil.

Aastal 2035 on Euroopa ja Venemaa avatud sõjas, mis algas Venemaa rünnakuga Balti riikidesse veidi rohkem kui aasta varem. Sõda on nõrgestanud merejulgeolekut kogu Läänemere piirkonnas.

NATO on nõrgenenud pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid sellest lahkusid.

Soome kaitsekulutused moodustavad kümme protsenti SKP-st.

MPKK esindaja Lehtonen ei ole täiesti veendunud, et Venemaal on huvi Läänemere laevaliikluse saboteerimise vastu, nii et laevaliiklust täielikult ei blokeerita. Ta tugineb oma hinnangus asjaolule, et Venemaa ise kasutab samu mereteid.

Mõned ettevõtted ei tegutseks ohtlikuks peetavates vetes.

Eloranta sõnul peaks Soome olukorras, kus NATO ei ole operatiivne, looma mitmekesiseid ja toimivaid partnerlussuhteid, eriti Ida-Euroopa ja Balti riikidega.

Riik ja ettevõtted satuksid sellise stsenaariumi kohaselt märkimisväärselt võlgadesse, kus riigi majandus peab kuskilt raha hankima.

Me ei saa välisinvestoreid väga lihtsalt ligi meelitada, läheduses on sõjad, majanduskasv on negatiivne. Kes näeb Soomet atraktiivse ärimaana? Mitte keegi, välja arvatud ehk kaitsematerjalide tarnija, kelle tootmine oleks julgeolekuolukorra tõttu tõenäoliselt teises riigis kui Soome, arutles Lehtonen stsenaariumi majanduslike mõjude üle.

Soome avatud kurnamissõjas

Neljas ja halvim sõjastsenaarium on see, et pikaajaline sõda peetakse Soome pinnal.

Soome saab tuge naaberpiirkondadest, kuid enamik riike peab keskenduma oma territooriumi kaitsmisele. Teised Põhjamaad ja võimalik, et ka Suurbritannia oleksid Soome toetajate seas.

Ida-Soome on osaliselt okupeeritud. Rahvaarvu vähenemine ja mobiliseerimine on viinud tõsise tööjõu puuduseni.

EL on praktiliselt lagunenud ja Ameerika Ühendriigid keskenduvad omakorda oma huvide elluviimisele.

Soome majandus kahaneb drastiliselt ja sõjaks rakendatakse märkimisväärne osa tsiviilvõimekusest.

Selle stsenaariumi korral moodustaksid kaitsekulutused 35 protsenti SKP-st: sama palju kui Ukrainas praegu.

Eloranta sõnul kontrolliks riik tugevalt erasektorit ja kehtestaks majandusele mitmesuguseid regulatsioone, eriti hinnakontrolli.

Sõjamajandus toimib üldiselt tõhusamalt, kui selles osaleb erasektor, ütles Eloranta.

MPKK esindaja Lehtoneni sõnul saaks traditsiooniline demokraatia sellises olukorras uue tõlgenduse.

Kuigi sellises kriisiolukorras demokraatia kitseneb, elavad tugeva demokraatiaga riigid kriisi üldiselt paremini üle. On olemas kaitsetahe ja soov toetada ühiskonna püsimajäämist ning isegi riiklikke laene ja võlakirju, jätkas Eloranta.

Elisa esindaja Walleniuse sõnul oleks valimiste korraldamine sõjaolukorras „probleemne ja riskantne”.