Soome parlamendi uue istungjärgu avamisel andis Soome president Alexander Stubb päeva lõpus meediale pressibriifi. Ta arutas muuhulgas olukorda Ukrainas ja Soome osalemist Gröönimaa julgeolekuoperatsioonis.

Stubbi sõnul valmistub NATO praegu Gröönimaa õppuste järgseks Arctic Sentry õppuseks, kuid pole veel selge, kas Soome selles osaleb ja kui osaleb, siis millal, vahendab Yle.

Stubbi sõnul koostatakse välis- ja julgeolekupoliitika aruande uuendatud versioon. Eelmine versioon valmis 2024. aasta suvel.

„Aruannete tsükkel on liiga aeglane,” ütles Stubb, viidates asjaolule, et aruandeid koostatakse tavaliselt umbes iga nelja aasta tagant.

Maailm on praegu üleminekujärgus ja Soome jaoks tähendab see Stubbi sõnul seda, et aruannet tuleb uuendada.

Soome välispoliitikat mõjutab suuresti Ameerika Ühendriigid, millega Soome on sõjaliselt ja majanduslikult tugevalt seotud. Stubbi sõnul on USA välispoliitikal nüüd kaks dimensiooni, millest üks ​​on Make America Great Again (Teeme Ameerika jälle suureks), mis halvustab rahvusvahelist, liberaalset maailmakorda ja näiteks Euroopa Liitu.

Teine on Stubbi sõnul America First (Ameerika kõigepealt) mõtteviis, mis seab USA huvid järjekorda: esiteks läänepoolkera, teiseks Indo-Vaikse ookeani piirkond, kolmandaks Euroopa, neljandaks Lähis-Ida ja viiendaks Aafrika.

„Eurooplased on püüdnud teha koostööd nendes küsimustes, kus see on võimalik. Siiski oleme märganud, et me ei suuda alati nii tsentraalselt mõjutada, kui tahaksime,” ütles Stubb, viidates USA välispoliitika muutusele.

Stubb ütles ka, et on kindel, et Soome ja USA kaitsekoostöö ja hävitajate müük jätkuvad, kuna Soome on hea partner: eesliini riik, mis suudab end ohtude eest kaitsta.

Soome on hoidnud Ukrainat päevakorras kõigis oma aruteludes, näiteks Davosis. Varem, ütles ta, oli arutelu pigem seisukohal, et Ukrainal on vähe kaarte.

Nüüd on toon pöördunud selle poole, et Venemaal pole kaarte. Venemaa ei lõpeta sõda, sest see pole tema jaoks enam võimalik, ütles Stubb.

Ka Venemaa on Ukraina sõjas kõigis oma eesmärkides läbi kukkunud: Ukraina pole venestunud, NATO on laienenud, Euroopa riigid on suurendanud oma kaitset.

Venemaa on sattunud olukorda, kus ta ei saa endale sõja lõpetamist lubada. Sõda ei edene. Sõda ei lõpetata, sest sõdurite koju saatmise kulud ja ebakindlus oleksid poliitiliselt ja sotsiaalselt reaalsed, ütles Stubb.

Oma parlamendikõne alguses ütles Stubb kohe, et maailm on üleminekuperioodil, kus konkurents ja konflikt avaldavad paralleelset mõju. Ta kirjeldab praegust hetke kui konkurentsiaega, mida ta ei taha konfliktiks arendada.

Soome on tänapäeva maailmas võimeline muutuma. Me ei kohane mitte ainult, me mõjutame. Parem on olla mängija kui ettur, ütles Stubb.

Stubbi sõnul ei ole nostalgia strateegia.

Maailma määratleb pigem võim ja vägi, tunnistas ta.

Stubbi sõnul kujundavad Euroopa julgeolekut kolm asja: Venemaa sissetung, Hiina tõus ja uus USA julgeolekudoktriin. Tema jaoks määratleb võim veelgi enam rahvusvahelisi suhteid.

Sellele saab reageerida vingudes või tegutsedes. Soome on tegutseja ja seepärast liitusime muuhulgas NATO-ga ja tugevdame oma julgeolekut, sõnas ta.

Stubbi sõnul on Soome ja Ameerika Ühendriikide kahepoolsed suhted endiselt tugevad ning dialoog on endiselt olemas.

Meil ​​on erimeelsusi kliimamuutuste ja rahvusvahelise koostöö osas, näiteks erinevates organisatsioonides, loetleb Stubb koostöö väljakutseid.

Sellegipoolest on Ameerika Ühendriigid Stubbi sõnul Soomele endiselt hea liitlane.

Hiljemalt alates 2020. aastast on parlamendi põhitööks olnud reageerimine välistele ohtudele, pärast koroonapandeemiat Venemaa rünnakule ja nüüd on selleks Ameerika Ühendriikide ettearvamatus maailmapoliitikas, alustas parlamendi esimees Jussi Halla-aho.

Enamik Euroopa riike on väiksed tegijad. Suurtest kõnedest ei piisa, kõigilt on vaja konkreetseid tegusid, ütles Halla-aho parlamentaarse diplomaatia kohta.

Soome on suurem tegija NATO kollektiivse julgeoleku tagajana, ütles Halla-aho, jätkates, et Soome ei langenud samasse lõksu nagu paljud teised Euroopa riigid ja ei kärpinud oma kaitsekulutusi pärast külma sõja lõppu.

Halla-aho sõnul saab isegi väike riik maailmasündmustes suurt rolli mängida ning toob esile isiklikud suhted, mille Stubb lõi USA presidendi ja paljude Euroopa juhtidega.

Parlamendi viimane täisaasta on algamas ja riigi majanduse ees seisvad väljakutsed on endiselt samad, ütles Halla-aho. Siiski peame kulutama raha tugevale julgeolekule, jätkas ta.

Soome maine maailma õnnelikuma riigina ei ole mõjutatud poliitilisest ja sotsiaalsest debatist, juhtis tähelepanu Halla-aho.

On olnud ka häid uudiseid. Jäämurdjate tehing ja turismi kasv on selle näited. Kodanike tarbimine on aga aeglasem kui varem ja soomlaste kontodel on tohutu summa raha, ütles ta.

Halvaks päevaks valmistumine võib muuta halva päeva tulemuse tõenäolisemaks, märkis ta.

Lõpetuseks tuletas Halla-aho meelde, et Soomes läheb paljude teiste riikidega võrreldes väga hästi, kuigi parlamendis ja ühiskonnas on kohati eriarvamusi.

Valitsused on ametis kogu ametiaja, valimised toimuvad õigeaegselt, pakutakse erinevaid võimalusi ja nende tulemusi tunnustatakse. Riigi julgeolekut puudutavates küsimustes valitseb laialdane üksmeel. Valmisolek kaitse, kodanikukaitse ja energiajulgeoleku valdkonnas on kõrgel tasemel. Kõigeks ei saa valmistuda, aga ootamatutes olukordades toimib koostöö, võttis Halla-aho kokku.

Soome parlament alustas täna kolmapäeval, 4. veebruaril istungjärku ja ametlikult algas kevadistungjärk.

President Alexander Stubb avas 2026. aasta parlamendi esimese istungi traditsiooniliselt kõnega, millele vastas parlamendi nimel oma kõnega spiiker Jussi Halla-aho. Pärast presidendi ja spiikri kõnesid kogunesid rahvaesindajad kohvipausiks Riigisaali.

Pärastlõunal korraldas Stubb meediale eraldi ürituse.

Päev algas juba kell 12 jumalateenistusega Helsingi toomkirikus. Lisaks jumalateenistusele korraldati parlamendis avatseremoonia, mille teemaks oli tulevik ja demokraatia.