Venemaa teeb Ukrainas kõva laastamistööd, nii et riik on ilma elektri, kütte ja veeta, kuna Läänel pole õhutõrje rakette, mida anda.

Baari Squat 17b seinal rippuval tahvlil ei ole loetletud joogipakkumisi – seal on kirjas, mitu päeva peavad ukrainlased veel vastu pidama karmile talvele, mis on sõjast räsitud riiki haaranud, vahendab Financial Times.

Neljapäeval seisis seal: „Päevi kevadeni: 24.”

Baaris polnud elektrit ja seda valgustas ainult küünlavalgus. Paksude jopede ja mütsidega kliendid lõdisesid baaritoolidel. Baarmen pakkus kangeid jooke ja „jääkülma” õlut – mis oli tema sõnul külma tõttu juba jahutatud.

Kaugel kohast, kus väed Ida-Ukrainas Vene vägesid tagasi hoiavad, on kevadeni jõudmise algus saanud kodurindel viibijate kollektiivse lootuse mõõdupuuks. Nad kannatavad kõige karmima talve all pärast Moskva täiemahulise sissetungi algust ligi neli aastat tagasi.

Öö teise järel on Venemaa tulistanud Ukraina linnade pihta rakette ja droone, jättes miljonid tsiviilisikud päevadeks või nädalateks hambaid lõgistama panevasse külma, samal ajal kui Kreml püüab neid alistuma sundida.

Temperatuur on langenud tublisti alla nulli, pannes proovile nii Ukraina kriitilise infrastruktuuri kui ka rahva vastupidavuse. Neljapäeva hommikul ärkasid ukrainlased talvetormi peale, mis ummistas liikluse ja mattis värske lume alla pealinna, kus elab ligi 4 miljonit inimest.

President Volodõmõr Zelenski on süüdistanud Venemaad Ukraina sundimises külma tõttu alistuma, kuid ta on kritiseerinud ka Euroopa liitlasi energiainfrastruktuuri kaitsmiseks vajalike õhutõrjesüsteemide aeglase või ebapiisava tarnimise pärast.

Kiievi õhuväel puudus eelmisel kuul oma Patriot õhutõrjesüsteemidele mõeldud Pac-3 püüdurrakette nii palju, et nende raketikandjad seisid tühjana ega suutnud reageerida, samal ajal kui ballistilised raketid tabasid takistusteta elektrijaamu.

Nii rängad kui Venemaa rünnakud ka poleks olnud – Ukraina peaminister Julia Svõrõdenko ütles kolmapäeval, et Vene väed on uue aasta algusest alates rünnanud Ukraina energiasektorit 217 korda –, pole nad seni suutnud ukrainlaste otsusekindlust murda.

Tõepoolest, hoolimata pommitamise põhjustatud raskustest, näitavad uuringud ja intervjuud ukrainlastega, et Moskva sõjaline tegevus ei ole avalikku arvamust alistumise poole suunanud.

„2026. aasta jaanuari lõpu seisuga ei ole Venemaa ulatuslikud rünnakud Ukraina energiavõrgule ja püüdlused suruda elanikkond pimedusse ja külma muutnud avalikku meeleolu oluliselt,” ütles kohalik küsitluste korraldaja, Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogiainstituudi (KIIS) tegevdirektor Anton Hrušetski.

KIIS-i poolt eelmise kuu lõpus läbi viidud uuring, mis toimus Kiievis humanitaarolukorra halvenemise ajal, näitas, et riiklik toetus Venemaa vastupanule on endiselt kõrge: umbes 65 protsenti ukrainlastest ütles, et nad on valmis sõda taluma nii kaua kui vaja, mida on 2 protsendipunkti võrra rohkem kui detsembris.

„Me ei tähelda toetuse suurenemist „rahule mis tahes tingimustel”, eriti Ukraina pealinnas,” ütles Hrušetski.

„Vastupidi, me näeme, et enamiku elanikkonna seas on endiselt tahe vastupanu jätkata ning enamik toetab ka rünnakute alustamist Venemaa vastu,” märkis ta.

Üks Kiievi enim kannatada saanud linnaosadest on Troještšina. Sealsed võimud on püstitanud diiselgeneraatorite, kütteseadmete ja Starlinki terminalidega varustatud telke, et toetada elanikke, kes on mõnikord nädalateks kütteta jäänud.

Pealinna kortermajade külgedel ripuvad ohtlikult meetripikkused jääpurikad, mis on moodustunud külmunud, lõhkenud ja külma käes lekkivatest veetorudest.

Hiljutisel õhtul keetis puuküttega sõjaväe väliköök aurukateldes suppi ja pakkus soojust paksudesse riietesse mähitud elanikele.

Ometi peegeldub Troještšinas noorte ja eakate nägudel trotslik vastupidavus. Inimesed püsivad elus, isegi sõja viletsuse keskel.

„Olukord pole just eriti hea, mis ma teile oskan öelda,” naeris päästetöötaja Serhi, kes elab Kiievi vasakkaldal asuva linnaosa servas.

Tema korter lähedal asuva elamu 25. ja viimasel korrusel pakub takistusteta vaadet lähedalasuvale elektrijaamale, mis on nädalatepikkuse Vene droonide ja rakettide pideva pommitamise järel varemetes.

Serhi sõnul jäi kõrghoone peaaegu terveks jaanuariks kütteta, ainult vahelduva valguse ja veega. Elanikud ostsid aku, mis suudab lifti katkestuste ajal tööle panna.

Zelenski ütles neljapäeval, et pealinnas on kütteta jäänud üle 1100 maja.

Nädalad, mis veedetakse külmades ja pimedates ruumides koos öiste õhurünnakute kõrvulukustava müraga, on paljudele unetutele elanikele rängalt mõjunud.

„Üks ema tuli minu juurde kolme lapsega ja ütles, et ta kartis oma laste elu pärast, tal olid keset ööd tugevad paanikahood,” ütles psühholoog Julia Falejeva, kes töötab ühes Ukraina riikliku hädaabiteenistuse poolt Troještšinas püstitatud ereoranžis telgis.

Linna eri hoonetes katkes elektrienergia taastumine mõnikord järsult, kuna kümned tuhanded inimesed lülitasid ootamatult sisse tuled ja elektriradiaatorid, mis süsteemi üle koormasid.

Jaanuari lõpus sotsiaalmeedias avaldatud sõnumis palus eraettevõte DTEK Troiestšina linnaosa elanikel „kasutada võimsaid seadmeid kordamööda”.

„Me mõistame kriitilist olukorda, millega piirkond praegu silmitsi seisab, ja teeme kõik endast oleneva, et tagada teile elekter nii kaua kui võimalik,” öeldi seal. „Kuid… elektrivõrgud katkevad pidevalt ülekoormuse tõttu.”

Ettevõtte teatel on ainuüksi viimase nädala jooksul piirkonna alajaamades toimunud 26 õnnetust, kus maa-alused kaablid on läbi põlenud.

Kuigi enamiku ukrainlaste viha kriitilise infrastruktuuri hävitamise pärast on suunatud Venemaale, on praegune olukord alates sõja algusest sütitanud palju kriitikat Kiievi enda energiastrateegia suhtes.

Ukraina riikliku elektrivõrgu operaatori Ukrenergo endine tegevjuht Volodõmõr Kudrõtski, kes peeti oktoobris kinni omastamise süüdistustega, mida korruptsioonivastane järelevalveasutus pidas poliitiliselt motiveerituks, ütles FT-le, et Ukraina kaotas poolteist aastat, alustades detsentraliseeritud elektrijaamade rajamist alles 2024. aasta suvel.

„Tegime 2023. aastal vale strateegilise valiku ja nüüd näeme selle tagajärgi,” ütles ta.

Kuigi Venemaa on korduvalt lennutanud droone ja rakette elektrijaamade ja alajaamade pihta üle kogu riigi, on kõige rängemalt kannatada saanud Kiiev ning riigi lõuna- ja idaosa suuremad linnad.

Kudrõtski sõnul pole õhurünnaku kampaania siiski suutnud Ukraina energiavõrku hävitada.

„Üksiku majapidamise heaolu seisukohast on kokkuvarisemine see, kui teil pole elektrit, kütet ja vett, aga riigi vaatenurgast on teie kaugus kokkuvarisemiseni see, kui kaugel te olete näiteks kolme nädala pikkusest täielikust riiklikust elektrikatkestusest,” märkis ta.

Kudrõtski sõnul on Ukraina „sellest palju kaugemal kui 2022. aastal”.

Selle asemel on paljud kohanenud, varunud akusid, jaganud generaatoreid, soojustanud aknaid ja õppinud elama elektrikatkestuste ajakava järgi.

Ja ukrainlased pole kaotanud oma huumorimeelt, jagades külmateemalisi nalju ja meeme ning leides loomingulisi viise tuju üleval hoidmiseks, pidades eksprompt tantsupidusid jäätunud sisehoovides ja tehes autodaga võidusõitu jäätunud Dnipro jõel.

Sellegipoolest, isegi kui nad loevad kevadeni jäänud päevi, püsib taustal katastroofilise elektrikatkestuse oht, mis ületab remondi võimalused ja reservid. Nagu ka uue sõja-aasta oht, mille kohta Zelenski ütles kolmapäeval Prantsuse meediale antud intervjuus, et see võib nii olla.

„Loodan, et rahu saavutatakse vähem kui aastaga,” ütles ta, vihjates olukorra tõsidusele.

„Kui me kaotame selle sõja, kaotame oma riigi iseseisvuse.”