Pilt on hämmastav. Eelmise 2025. aasta sügisel Pasilas Postipuistos valminud uue nn hitas-kortermaja trepikoja nimetahvlil pole ühtegi nime.

Aadressil Kustinpolku 6B ei ela kedagi, vahendab Helsingin Sanomat.

Vähemalt kõrvalasuva trepikoja nimetahvlil on mõned perekonnanimed. Kogu majas on kokku 60 korterit, millest neli olid veebruari alguseks müüdud.

Hoone on stiilne. Fassaad on kakao- ja kreemikarva tellistest ning seda ilmestavad kollased detailid.

Näiteks kuuendal korrusel asuva 82-ruutmeetrise neljatoalise korteri saaks umbes 372 000 euro eest. Suurimad korterid on viietoalised ja tubli 108-ruutmeetrise elamispinnaga, väikseimad aga 39-ruutmeetrised ühetoalised.

„Kui me lastelastega hoovis mängime, oleme märganud, et seal ei ela tegelikult kedagi,” ütleb Kari. Ta elab kõrvalasuvas kortermajas. See on linnale kuuluv elamisõigusega maja ehk Haso-maja, mis jagab õue peaaegu tühja hitas-majaga.

Detsembris tuli info, et ka Haso korterid on viimasel ajal halvemini müünud. Veerand Kari kodumaja korteritest, mis valmisid 2025. aasta sügisel, on endiselt müümata, mis tähendab, et olukord siiski oluliselt parem kui naabermajas.

Varasematel aastatel müüdi hitas-projekte tavaliselt nagu sooje saiu. Nüüd on nende müük kogu Helsingis külmunud.

Eelmise aasta aprillis valmis Tapanilas pool-hitas projekt, mille kõik korterid olid müümata mitu kuud pärast hoone valmimist.

Näiteks ka Munkkiniemis Talinrantas Muusanpolku tänaval asuvas hitas-majas, mis valmis 2023. aasta lõpus, oli veebruari alguses 66 korterist 48 müümata.

Selle loo jaoks sai Helsingin Sanomat linnalt statistikat uute hitas-majade kohta, kus on müüdud vähem kui pooled korterid. Müük on jätkuvalt hea olnud mõnes majas. Selliste hulka kuuluvad näiteks Helsingi Nihdin Kulma ja Helsingi Verkkosaarenranta, mis valmisid Kalasatamas 2024. aastal.

Kõigist linna enda elamuehituse uutest hitas-projektidest on müüdud alla poole korteritest ehk 40 protsenti.

„Suvi 2022 oli pöördepunkt,” ütleb Helsingi linna eluasemeteenuste meeskonnajuht Satu Rieger.

„Seni müüdi hitas-kortereid veel hästi. Kuid viimase kolme ja poole aasta jooksul on müük olnud aeglasem,” ütleb ta.

Postipuistos valmisid kolm hitas-maja just pöördepunktil aastatel 2022–2023 ja elanikud leiti valiku kaudu, ütleb Rieger. Neid müüdi aastatel 2020–2021.

Hitas-müügi külmumise peamine põhjus on üldine eluasemeturu olukord. Peaaegu kõigi korterite müügiajad on märkimisväärselt pikenenud ja ostuhinnad on langenud.

Siiski on hitas-kinnisvaral ka oma eripärad, ütleb Helsingi eluasemeprogrammi juht Hanna Dhalmann.

„Asukoht on hitas-majade puhul alati olnud kõige olulisem,” ütleb ta.

„Pool-hitas korterite puhul on varem olnud olukord, et kui need asuvad veidi kaugemal, siis pole kõiki kortereid müüdud, vaid mõni on alles jäänud,” märgib ta.

Praegu ei pruugi isegi hea asukoht aidata.

Müümata hitas-korterid on linnale kallid. Helsingi maksis nende eest eelmisel aastal hooldus- ja finantseerimistasusid ligi 2,5 miljonit eurot. 2026. aasta jaanuaris maksti tasusid üle 350 000 euro.

Hitas on hinnaregulatsioonisüsteem, mille eesmärk on olnud toota Helsingisse taskukohaseid omaniku kasutuses olevaid kortereid.

Uutel korteritel on hinnalagi ja neid võib edasi müüa reguleeritud hinnaga.

Süsteem kaotati 2023. aastal Helsingi linnavalitsuse otsusega. Sel ajal teatas linn, et lõpetab uute kruntide reserveerimise hitas-projektidele.

Samal ajal oli linnavolikogu aga seadnud suunise, et kolmandik uutest korteritest peaksid olema nn vahepealset tüüpi korterid, st näiteks hitas- ja elamisõigusega korterid.

Helsingi linna kruntide halduri Sami Haapaneni sõnul pole pärast otsuse langetamist uusi hitas-krunte reserveeritud. Kuid hitas-objekte ehitatakse endiselt, sest enne 2023. aastat oli neile juba nii palju krunte reserveeritud.

Hitas ja pool-hitas majadele on reserveeritud veel kuusteist krunti, kus ehitus pole veel isegi alanud. Enamik krunte asub Meri-Rastilas ja Kalasatamas.

Linnavolikogu praeguse poliitika kohaselt peaks vaid 10–15 protsenti uutest korteritest olema vahepealset tüüpi korterid.

Ka seda eesmärki on raske saavutada.

„Hitas on lõpetatud ja riik on otsustanud uutele elamisõigusega kruntidele rahastust mitte eraldada. Seega on olukord väga keeruline,” võtab Haapanen kokku.