Euroopa Komisjoni täna esitatud tegevuskava eesmärk on vähendada ELi julgeolekut järjest enam mõjutavat drooniohtu.

Tegevuskava keskmes on ELi riikide tihedam koostöö ja solidaarsus, et töötada välja ühtne ELi lähenemisviis pahatahtlikust droonikasutusest tulenevate ohtude vastu.  Olulisel kohal on ka sisejulgeolek ning tugevam tsiviil-sõjaline koostoime. Lisaks aitab tegevuskava kaasa konkurentsivõimelise Euroopa droonituru arendamisele.

Kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius: „Tegevuskava abil muudame nn droonimüüri kontseptsiooni poliitilisest visioonist tööstuslikuks reaalsuseks. Tõelise kaitsevalmiduse saavutamiseks peab Euroopa suutma kaitsta oma piire ja kriitilise tähtsusega objekte mitmekihilise kaitsekilbiga, mis suudab reaalajas avastada ja neutraliseerida võimalikud ohud. Komisjon töötab välja mitmesuguseid ettevõtjatele ja liikmesriikidele mõeldud vahendeid droonide ja droonitõrjealase kaitsevõime arendamiseks ja hankimiseks Euroopas. See hõlmab ka idatiiva seiret ja Euroopa droonikaitsealgatust. Ületades lõhe uuendusliku tsiviiltehnoloogia ja sõjaliste vajaduste vahel, suudab meie kaitsetööstus toota olulisi süsteeme vajalikus mahus ja piisava kiirusega, et hoida Euroopa turvalise ja tehnoloogiliselt suveräänsena.”

Euroopa valmisoleku suurendamine

ELi valmisoleku parandamiseks on kavas:

    kaardistada tsiviil-sõjaline tööstuspotentsiaal, et meelitada ligi investeeringuid ning edendada innovatsiooni ja koostalitlusvõimet;

    tugevdada droonitõrje testimissuutlikkust tänu uuele ELi droonitõrje tippkeskusele ja droonitõrje sertifitseerimissüsteemi väljatöötamisele;

    käivitada droonitööstuse ja droonitõrjetööstuse foorum, et edendada dialoogi ja suurendada tootmist.

Samal ajal soovib komisjon uuendada ka tsiviildroone käsitlevaid eeskirju ja kohandada neid uue julgeolekuolukorraga.

Elutähtsa taristu kaitsmiseks annab komisjon käitajatele selged suunised, käivitab katseprojekti mereseire parandamiseks ja aitab liikmesriikidel kaitsta end ohtude eest, nagu väljastpoolt ELi startivad meteoroloogilised õhupallid.

Droonide parem tuvastamine

Pahatahtlikul eesmärgil kasutatavate droonide avastamine, jälgimine ja tuvastamine on otsustava tähtsusega. See nõuab paremat olukorrapilti, mis aitaks eristada sõpru vaenlastest. Selleks toetatakse ühtsete kuvamissüsteemide loomist, et integreerida kõik asjakohased andmed seaduslike droonide tuvastamiseks.

Droonisülemite tõrjumiseks tuleb kiiresti kasutusele võtta 5G-võrgud. Komisjon kuulutab välja projektikonkursi nii liikmesriikidele kui ka tootjatele, et toetada 5G-võrkude reaalajast testimist ning kiiret kasutuselevõttu droonitõrje eesmärgil.

Kiirem reageerimine ja ELi droonitõrjeõppus

Kuigi drooniohtudele reageerimise meetmete eest vastutavad peamiselt liikmesriigid, kutsub komisjon huvitatud riike üles ühendama oma jõud riigihangetes ja droonitõrjesüsteemide kasutuselevõtus. Samuti toetatakse sellega Euroopa suveräänsete tehisarul põhinevate juhtimis- ja kontrollisüsteemide arendamist ning uuritakse võimalust luua liikmesriikidevahelise solidaarsuse suurendamiseks kiirreageerimisrühmi.

Komisjon teeb ettepaneku korraldada igal aastal ulatuslik ELi droonitõrjeõppus, et testida piiriülest koostööd ning tsiviil-sõjalist koostoimet. Lisaks jätkab komisjon ELi piiri- ja rannikuvalve ameti Frontex varustamist patrull- ja vaatlustegevuseks vajalike droonide ja tehnoloogiaga.

ELi rahastamisprogrammidest toetatakse droonitehnoloogia arendamist ja droonitõrjesuutlikkust programmi „Euroopa horisont”, Euroopa Kaitsefondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi kaudu. Komisjon jätkab liikmesriikide rahalist toetamist nende vahendite ning Euroopa kaitsetööstuse programmi ja programmi SAFE laenude kaudu.

Lisateave

Täismahus pressiteade