Suurbritannia ja Saksamaa kõrgeimad sõjaväejuhid on esitanud enneolematu ühise üleskutse avalikkusele olla valmis sõjaks Venemaaga.

Nad ütlesid, et esitavad üleskutse mitte ainult kahe Euroopa suurima sõjaliste kulutustega riigi sõjaväejuhtidena, vaid ka „häältena Euroopa eest, mis peab nüüd silmitsi seisma ebamugavate tõdedega oma julgeoleku kohta”, vahendab Guardian.

Suurbritannia kaitseväe ülemjuhataja, õhuväe ülemmarssal Richard Knighton ja Saksamaa kaitseväe ülemjuhataja kindral Carsten Breuer ütlesid, et Venemaa sõjaline hoiak on „otsustavalt läände nihkunud” ning Euroopa kaitses ja julgeolekus on vaja „järsku muutust”.

Pärast Müncheni julgeolekukonverentsi Guardianis ja Saksa ajalehes Die Welt avaldatud ühisartiklis ütlesid sõdurid, et neil on kohustus „selgitada, mis on kaalul, et avalikkus mõistaks, miks Ühendkuningriik ja Saksamaa on pühendunud suurimale kaitsekulutuste püsivale suurendamisele pärast külma sõja lõppu”.

„Sellel ettevõtmisel on moraalne mõõde. Taasrelvastumine ei ole sõja õhutamine; see on riikide vastutustundlik tegevus, mis on otsustanud kaitsta oma rahvast ja säilitada rahu,” kirjutavad nad.

Suurbritannia ja Saksamaa valijate seas on märkimisväärne vastumeelsus aktsepteerida majanduslikku kannatust vastutasuks taasrelvastumise eest, isegi kui mõlema riigi enamus usub, et kolmanda maailmasõja puhkemine on järgmise viie aasta jooksul tõenäolisem kui mitte.

Suurbritannias näitas YouGovi sel kuul läbi viidud küsitlus, et vähemus pooldab relvajõududele tehtavate suuremate kulutuste rahastamiseks maksutõuse (25%) või kulude kärpeid (24%) – sealhulgas need, kes ütlevad, et Ühendkuningriigi kõva võimu suurendamine on väga oluline.

Samuti on Saksa ja Prantsuse valijad nüüd vähem tõenäolised kui eelmisel aastal toetama suuremaid kaitse-eelarveid, kui see tähendaks kompromissi muude investeeringutega, selgub Politico selle kuu küsitlusest.

Suurbritannia peaminister Keir Starmer ütles nädalavahetusel, et Suurbritannial on tungiv vajadus tihedamate kaitsealaste suhete järele Euroopaga, mis hõlmaksid hankeid ja tootmist, et Suurbritannia oleks tugevama Euroopa kaitsestruktuuri keskmes.

Müncheni julgeolekukonverentsil osaledes ütles ta publikule: „Me ei ole Brexiti-aastate Suurbritannia”, väites, et Venemaa pikaajaline oht ja vajadus, et Euroopa võtaks oma kaitse eest suurema vastutuse, nõuavad Suurbritannialt tihedamat integratsiooni Euroopa liitlastega kaitsehangete osas.

Euroopa on tema sõnul „magav hiiglane”, kuid tööstusplaneerimine ja hanked on killustatud.

Knighton ja Breuer kirjutavad: „Kui Venemaa tajub Euroopat nõrga või killustatuna, võib see anda talle julgust laiendada oma agressiooni Ukrainast kaugemale. Ajalugu õpetab meile, et heidutus ebaõnnestub, kui vastased tunnetavad killustatust ja nõrkust. Me teame, et Venemaa agressioon ja kavatsused ulatuvad Ukrainast kaugemale.”

Korrates Suurbritannia, Saksamaa ja teiste Euroopa riikide valitsustegelaste kasutatud sõnu, ütlesid Knighton ja Breuer, et ohtude keerukus nõuab „ausat, kogu mandrit hõlmavat suhtlust avalikkusega, et kaitse ei saa olla ainult vormiriietuses personali pärusmaa”.

Nad kutsusid üles „kogu ühiskonda hõlmavale kaitsele”, millel on vastupidav infrastruktuur, erasektori tehnoloogiaalane teadus- ja arendustegevus ning riiklikud institutsioonid, mis on valmis toimima kasvavate ohtude korral.

Ühendkuningriik ja Saksamaa on pühendunud julgeoleku- ja kaitsekoostöö süvendamisele ning allkirjastasid 2024. aastal lepingu, mis sai tuntuks Trinity House’i lepinguna.

Saksamaa valitsus on surve all, et täita oma lubadus elavdada majanduskasvu pärast pikka langust ja suurendada kaitsekulutusi, kuna on mures Venemaa agressiooni pärast.

Saksamaa saadab NATO idatiivale alaliselt 4000–5000 sõdurist koosneva lahingubrigaadi ning on muutnud oma põhiseadust, et teha kaitseks kättesaadavaks sisuliselt piiramatu rahastamine.

Samuti on alustatud mitme tuhande soomusmasina ostu koos tööstusvõimsuse laiendamisega.

Suurbritannia ehitab koguni kuus laskemoonatehast, mille eesmärk on luua kaitseministeeriumi kirjelduse kohaselt „alati töökorras” võime laskemoonavarusid säilitada.

Arutelu Euroopa julgeoleku üle – peaaegu neli aastat pärast Vladimir Putini täiemahulist sissetungi Ukrainasse ja kasvava ebaselguse keskel USA toetuse ulatuse osas NATO-le pärast Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja – toimub ajal, mil Saksamaa ja Ühendkuningriigi valitsused püüavad kulutusi tasakaalustada pärast ajastut, mil avalikesse teenustesse investeeriti väidetavalt „rahudividendi”.

NATO juhid võtsid eelmisel 2025. aastal Haagis toimunud tippkohtumisel endale kohustuse kulutada 2035. aastaks 5% SKP-st kaitsele ja julgeolekule.

Uuringu kohaselt aitaks selline samm lühiajaliselt laiendada Briti majandust, kuid Tööpartei vasakpoolsed on endiselt vastu kaitsekulutuste tõstmisele tervishoiukulutuste ja vaesuse leevendamise arvelt. See debatt on Saksamaal veelgi polariseeritum, kus kaitsekulutuste suurendamisele on vastuseis nii vasakpoolsetel kui ka teatud määral paremäärmuslikul parteil Alternative für Deutschland.

Müncheni konverentsi avapäeval kõneledes tõi Saksamaa kantsler Friedrich Merz välja ohu, mida Venemaa Euroopale kujutab, hoiatades, et „vabadust ei saa enam pidada enesestmõistetavaks”.

„Me peame mõistma, et suurriikide ajastul pole meie vabadus enam enesestmõistetav. See on kaalul. Me peame näitama üles vankumatust ja otsusekindlust selle vabaduse kaitsmiseks,” ütles ta.

Merz avalikustas ka, et tal olid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga esialgsed kõnelused Prantsusmaa tuumakatusorganisatsiooniga liitumise võimaluse üle, rõhutades oma üleskutset Euroopale töötada välja tugevam iseseisev julgeolekustrateegia.