Saavutatud on omamoodi verstapost, kuna Venemaa Gazprom tarnis 2025. aastal Hiinale gaasijuhtme Siberi Jõud kaudu 38,8 miljardit kuupmeetrit gaasi. Seda on 24,8% rohkem kui 2024. aasta näitaja ja tähendab, et ettevõte eksportis Hiinasse rohkem gaasijuhtme kaudu kui Euroopa riikidesse, sealhulgas Türki.

Kuigi Ühendkuningriik ja Euroopa Liit on kehtestanud sanktsioonid Venemaa naftale ja vähendanud importi, on nende Venemaa gaasi tarbimine vähem mõjutatud, kuigi langust on siiski esinenud. See strateegia on aga olnud ebaühtlane – Prantsusmaa ja Hispaania importisid eelmisel aastal rekordkoguses Venemaa gaasi, peamiselt TurkStreami kaudu. EL on vastu võtnud õigusaktid, millega lõpetatakse Venemaa gaasi import järk-järgult 1. jaanuariks 2028; selle eesmärgi saavutamine on aga endiselt väga ebatõenäoline. Selle asemel hangib EL gaasi kõrgema hinnaga peamiselt Ameerika Ühendriikidest, vahendab Russia’s Pivot to Asia.

Vene gaasi tarnimine Hiinasse gaasijuhtme Siberi Jõud kaudu algas 2019. aastal Gazpromi ja Hiina CNPC vahelise pikaajalise gaasi ostu-müügilepingu alusel. 2024. aastal eksporditi torujuhtme kaudu kokku 31,12 miljardit kuupmeetrit gaasi. Alates 1. detsembrist 2024 (üks kuu varem kui algne ajakava) viidi Siberi Jõu kaudu toimuvad igapäevased tarned lepingujärgse maksimaalse tasemeni (38 miljardit kuupmeetrit aastas).

Eelmise, 2025. aasta kevadel viidi esimest korda läbi gaasijuhtme plaaniline suvine hooldus ilma gaasitarneid peatamata. Ettevõte teatas ka regulaarselt uutest päevastest tarnerekorditest torujuhtme kaudu. Lepingulisi näitajaid ületavad tarnemahud on stabiilsete päevaste tarnete näitaja ning on tarbijatele olulised talvisel kütteperioodil ja sellest tuleneva suurenenud kütusetarbimise ajal.

Venemaast on saanud Hiina suurim maagaasi tarnija (nii torujuhtme kaudu kui ka veeldatud maagaasina), moodustades umbes kolmandiku Hiina impordist.

Hiina kodumajapidamiste LNG (veeldatud maagaasi) hinnad on erinevad, kuid viimasel ajal on hulgihinnad olnud madalad, 2025. aasta lõpus umbes 8,24–8,59 eurot 100 kWh kohta.

EL-i kodumajapidamiste maagaasi hinnad on riigiti väga erinevad, olles 2025. aasta esimesel poolel keskmiselt umbes 11,43 eurot 100 kWh kohta, kusjuures Rootsis ja Hollandis on kõrgeimad hinnad, kuni 18 eurot 100 kWh kohta, mida põhjustavad maksud, võrgutasud ja hulgimüügi LNG hinnad.

Ungaril, Horvaatial ja Rumeenial on EL-i madalaimad veeldatud maagaasi hinnad, keskmiselt umbes 4,2 eurot 100 kWh kohta. Viimasel kolmel on juurdepääs Venemaa varudele TurkStreami kaudu.