Venemaa varilaevastik on nüüd iga päev nähtav Soome lahe piirivalve igapäevaelus. Iga päev liigub merealal pool tosinat laeva – täislastis.

Sama palju laevu läheb tühjalt laadimiseks itta, ütles väljaandele Iltalehti Soome lahe piirivalve ülema asetäitja, komandör Ilja Iljin.

Venemaa varilaevastik alustas tegevust 2022. aastal, kui algas Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja Venemaale kehtestati sanktsioonid. Laevad transpordivad naftat Koivisto (Primorski) ja Laukansuu (Ust-Luga) naftasadamatest ülejäänud maailma.

Iljini sõnul on suurimad riskid seotud keskkonnakahjustustega. Sel põhjusel jälgitakse laevade liikumist eriti tähelepanelikult.

„Oleme valmis selleks, et midagi juhtub. Viimase paari aasta jooksul on selles osas olnud paar peaaegu õnnetust,” ütleb ta.

Varilaevastiku laevad on sageli vanad ja halvas seisukorras, täiesti kindlustamata või ebausaldusväärsete operaatorite poolt kindlustatud. Ka nende meeskonnad võivad olla Soome lahe tingimustes kogenematud.

GPS-i häired lisavad riskantsele segadusele omaette vürtsi. Iljini sõnul on olnud juhtumeid, kus varilaevastikule kuuluv laev on pidanud Soome ametivõimudega raadio teel ühendust võtma, kuna meeskond ei tea oma asukohta.

Selline meeskond, mis tugineb elektroonilistele positsioneerimissüsteemidele ja häirete tõttu ei tea, kuhu laev läheb. Siis on suur oht, et mingil hetkel vajub see põhja ja vette valgub suur kogus naftat.

Soome laht on väga kitsas ja madal mereala. Selle keskmine sügavus on veidi alla 40 meetri. Iljin näitab kaardil kohta, kus sügavus on vaid 15 meetrit – see on lihtsalt poiga märgitud.

Ta juhib tähelepanu sellele, et täis naftalastiga tankeri süvis võib olla tublisti üle kahekümne meetri.

Selline tanker võib põhja sõita, kuigi näib olevat keset avavett, sõnab ta.

Lisaks naftareostusele on peamiseks ohuks kokkupõrge Soome ja Eesti vahelise ristuva mereliiklusega. Helsingi ja Tallinna vahel sõidab palju reisiparvlaevu.

Iljini sõnul lülitavad varilaevastiku laevad mõnikord oma automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) saatjad välja, et näiteks Venemaal käimisest ei jääks jälgi maha. Sellisel juhul ei ole laev nähtav kommertsteenustes nagu Marinetraffic. Asukohaandmeid saab ka võltsida.

Soome ametivõimudel on oma piirkonnas liikuvate laevade jälgimiseks ka teisi võimalusi. AIS-i väljalülitamine mõjutab aga seda, kuidas laevad üksteist näevad.

Alati, kui liigutakse ristuvates suundades, on kokkupõrkeoht. Eriti praegu, kui esineb elektroonilisi häireid, märgib ta.

Varilaevastiku tuntuimad probleemid on kaablikahjustused. Iljini sõnul on Soome ametivõimud nn ankruintsidentidele ühiselt tõhusalt reageerinud, kuid ametivõimudel on võimatu neid ära hoida.

Ta ei soovi varasemate juhtumite kohta kommentaare anda, kuna nende kohtumenetlus on veel pooleli. Eagle S naftatankeri juhtumis, mis põhjustas kaablikahjustused 2024. aasta esimesel jõulupühal, pole veel lõplikku otsust, kuna kohtu otsus on edasi kaevatud.

Fitburgi laeva juhtumit, mis väidetavalt tekitas kahjustusi sel uusaastaööl, uurib politsei endiselt.