Välis- ja julgeolekupoliitika allikad ütlesid väljaandele Iltalehti, et NATO ettevalmistatav Gröönimaa leping keskendub õhukaitse arendamisele Arktika piirkondades.

Arktika piirkonna jaoks arendatakse välja tugevam raketi- ja õhukaitsesüsteem, mille ehitamises ja käitamises osaleb ka Soome. Sõjalises mõttes nimetatakse seda „kupliks” ja see on mõeldud USA kaitseks Hiina ja Vene ohu eest.

Näiteks Rovaniemi õhuväebaasil on NATO Arktika kaitse tugevdamisel võtmeroll.

Uus õhukaitse hõlmab kosmosevõimekust, mis suudab vastu astuda ka võimalusele, et Hiina ja Venemaa võivad lähiaastakümnetel kosmosest rakette tulistada.

Allikate sõnul puuduvad NATO põhjapoolsetel riikidel õhutõrjevõimekused, et tõrjuda Venemaa ja Hiina tekitatud raketiohtu Arktika piirkondades.

Gröönimaa leping hõlmab uute Ameerika baaside avamist Gröönimaal. Taanil ja Ameerika Ühendriikidel on kuus erinevat kaitsealast lepingut, millest viimane on 2023. aastal allkirjastatud kahepoolne DCA leping.

Tänu neile laiaulatuslikele lepingutele saavad Ameerika Ühendriigid soovi korral Gröönimaal üsna kiiresti uusi baase avada ja teostada jurisdiktsiooni nende territooriumi üle. Rahvusvahelise õiguse kohaselt ei ole need baasid osa USA territooriumist, kuigi USA-l on nende üle jurisdiktsioon.

Lisaks kohustuvad teised Arktika NATO riigid, sealhulgas Soome, tugevdama oma Arktika võimekust ja osalema konkreetsemalt NATO Arktika piirkondade ühises kaitses.

Allikate sõnul soovib Trumpi administratsioon, et põhjapoolsed NATO riigid panustaksid uue Arktika kaitse rajamise kuludesse. Läbirääkimised selle rahastamise toimumise kohta on algstaadiumis.

NATO peasekretär Mark Rutte kinnitas täna neljapäeva 22. jaanuari varahommikul Davosis, et tema juhtimisel läbiräägitud Arktika lepingu eelnõu kehtib ka Soome, Norra, Rootsi, Islandi ja Kanada, mitte ainult Taani ja Ameerika Ühendriikide kohta.

Need seitse riiki on NATO Arktika liikmesriigid.

See ei puuduta ainult Gröönimaad, vaid kogu Arktika piirkonda. Seal on seitse NATO riiki ja üks mitteliitunud riik: Venemaa. Need seitse riiki peavad end Venemaa ja Hiina eest kaitsma, ütles Rutte avalikul hommikusöögidebatil.

Rutte ütles, et arutas eile kolmapäeval Trumpiga, kuidas NATO riigid tulevikus Arktika piirkonna kaitset ühiselt ellu viivad.

Asja viivad ellu seitse põhjapoolset riiki – ja seda toetavad ka teised liitlased –, aga eriti need seitse, sealhulgas Ameerika Ühendriigid, mis on tänu Alaskale Arktika riik. Loomulikult on kaasatud ka Kanada, Island, Taani, Rootsi, Soome ja Norra, rõhutas Rutte.

Soome president Alexander Stubb rõhutas, et Soome on ülesandeks valmis.

Soomel on miljon Arktika tingimuste jaoks väljaõpetatud sõdurit. Ma arvan, et me saame Arktika julgeoleku heaks palju ära teha, rõhutas Stubb Davosis.