USA plaanid Gröönimaa üle võtta on paljudes Euroopa riikides nördimust tekitanud. Üleskutsed rahvusvaheliste vägede saatmiseks kasvavad valjemaks nii Taanis kui ka Saksamaal. Samal ajal on USA asepresident J.D. Vance andnud Euroopale hoiatuse ja Trump on kuulutanud, et Gröönimaa „omandiõigus” on tema jaoks väga oluline.

Arutelu Gröönimaa võimaliku USA ostu või võimaliku sõjalise sekkumise üle ägeneb. Taani poliitikud teevad oma hääle kuuldavaks Saksamaa vägede nõudmisega; USA asepresident astub otsesõnu eurooplaste vastu. Donald Trump ise annab samal ajal selgelt mõista, et ta pole üldse vaimustuses sellistest institutsioonidest nagu rahvusvaheline õigus või NATO, vahendab Welt.

Esmalt vaatleme taanlasi: USA retoorika valguses Gröönimaa nn annekteerimise kohta propageerivad Taani poliitikud rahvusvahelisi vägesid saarele – mõned neist otseselt Saksamaalt.

„Oleks tark tervitada Prantsusmaa ja Saksamaa liitlasi Gröönimaa kaitsmisel nii kiiresti kui võimalik, sest sõjalise sissetungi hind ameeriklastele oleks äärmiselt kõrge,” ütles Konservatiivse Rahvapartei esindaja Rasmus Jarlov intervjuus Taani ringhäälingule TV2. Jarlov on ka parlamendi kaitsekomisjoni esimees.

Sotsialistliku Ühtsusnimekirja juht Pelle Dragsted olevat öelnud, et Taani peaks hambaid näitama saabuvatele ameeriklastele, kellel on „patriootlikud tunded”. „Ei saa olla nii, et nad saavad lihtsalt helikopteriga Nuukis maanduda ja Ameerika lipu heisata. Me peame selgelt ütlema, et kui ameeriklased sellise sammu astuvad, oleks tegemist relvastatud konfliktiga,” ütles ta.

Sotsiaalliberaalne partei Radikale Venstre on samuti avatud rahvusvahelistele vägedele, mitte sõjaks ettevalmistumiseks, vaid sümboolse efekti tõttu, ütles kaitsepoliitika esindaja Stinus Lindgreen. Relvastatud konflikti USA-ga ei pidanud ta aga realistlikuks ja kirjeldas sellist stsenaariumi Taani jaoks puhtakujulise „enesetapuna”.

Rohelise Alternatiivse Partei kaitsepoliitika pressiesindaja Sascha Faxe ütles: „See pole enam sümboolne poliitika. Me oleme tõelise rünnaku all.”

Sõjaline kohalolek peab toimima tõelise heidutusena. Sotsiaaldemokraat Simon Kollerup tervitas samuti liitlaste suuremat sõjalist kohalolekut.

Kriitika tuli parempoolselt Taani Demokraatide parteilt. „Meil pole huvi eskaleerumise vastu ja USA-l pole huvi Gröönimaa õhku laskmise vastu,” ütles kaitsepoliitika esindaja Dennis Flydtkjær. Ta lisas, et USA huvi Gröönimaa vastu põhineb julgeolekukaalutlustel ja seetõttu tuleks teha jõupingutusi koostööks ameeriklastega.

Valge Maja ei välistanud hiljuti otseselt sõjalist sekkumist Gröönimaa lojaalsuse kindlustamiseks. USA välisminister Marco Rubio olevat aga rääkinud autonoomse Arktika saare ostmisest.

USA asepresident J.D. Vance ütles neljapäeva õhtul, et president Donald Trump suhtub oma Taani-vastastesse avaldustesse tõsiselt. „Minu soovitus Euroopa juhtidele ja kõigile teistele oleks võtta Ameerika Ühendriikide presidenti tõsiselt,” vastas Vance neljapäeval Valge Maja pressikonverentsil küsimusele Gröönimaa kohta. Trump on korduvalt rõhutanud, et USA vajab Gröönimaad riikliku julgeoleku huvides.

Taani suursaadik ja Gröönimaa saadik USA-s Jesper Møller Sørensen ja Jacob Isbosethsen kohtusid neljapäeva õhtul Valges Majas. Associated Pressi andmetel osalesid kohtumisel ka riikliku julgeolekunõukogu esindajad, et arutada Trumpi viimast algatust.

USA president andis aga pika intervjuu ajalehele New York Times. Gröönimaale viidates rõhutas Trump: „Omand on väga oluline.” Küsimusele, miks tal on vaja seda territooriumi omada, vastas Trump: „Sest ma tunnen, et see on edu saavutamiseks psühholoogiliselt vajalik. Ma usun, et omandiõigus annab sulle midagi, mida sa ei saa rendilepingu või lepinguga. Omandiõigus annab sulle asju ja elemente, mida sa ei saa lihtsalt dokumendi allkirjastamisega.”

Välispoliitika kohta ütles Trump samas intervjuus, et ta tunneb end seotuna ainult oma südametunnistusega. Ta ei vaja rahvusvahelist õigust, sest tal pole kavatsust inimestele halba teha.

Küsimusele, kas ta näeb oma globaalsele võimule mingeid piire, vastas Trump: „Minu enda moraalitunnetus. Minu enda arukus. See on ainus asi, mis mind peatada saab.”

Ajakirjanike edasiste küsimuste peale tunnistas Trump, et USA valitsus peab järgima rahvusvahelist õigust. Kuid ta lisas: „See sõltub teie rahvusvahelise õiguse definitsioonist.”